DELFI FOTOD: Teaduste Akadeemias anti üle riiklikud kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad

 (1)

Täna kell 13.30 hakati Teaduste Akadeemia majas kätte andma riigi teaduspreemiaid, F. J. Wiedemanni keeleauhinda ning spordi- ja kultuuripreemiaid.

Kultuuri elutööpreemia laureaadid on tänavu Neeme Järvi, Lembit Ulfsak ja Kalle Kasemaa, spordi elutööpreemiad said Rein Haljand ja Rein Kirsipuu. Peale selle anti üle riigi teaduspreemiad ja Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind.

Riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid on ja 40 000 euro suurused teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest said Gennadi Vainikko ja Enn Tõugu.

Akadeemik Gennadi Vainikko on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti matemaatik, paljude teedrajavate monograafiate autor või kaasautor. Tema erakordselt tulemuslik uurimustöö on fokuseerunud spetsiifilist laadi integraal-, diferentsiaal- ja operaatorvõrranditele.

Gennadi Vainikko on Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Ta on teinud teaduse eesliini saavutusi üliõpilastele arusaadavaks paljudes maailma ülikoolides, sealhulgas ligi kümme aastat Helsingi Ülikoolis.

Akadeemik Enn Tõugu on mõneski mõttes mitme põlvkonna Eesti arvutiteaduse lapsevanem. Tema tegutsemisest aastakümneid tagasi on alguse saanud näiteks tarkvaraarendus, küberkaitse ja algoritmiteooria. Hoolimata sellest, et paljud Enn Tõugu teedrajavad tööd on avaldatud vene keeles ja seetõttu ei kajastu õiges proportsioonis praeguses statistikas, on ta hästi tuntud oma kolleegide seas kogu maailmas. Varasemal ajal Eestis loodud tugev arvutiteaduse koolkond tegi hiljem võimalikuks meie teadlaste kiire ümberorienteerumise.

Seotud lood:

Enn Tõugu loodud vundament on kaudselt ka eesti IT idufirmade edu taga, sest kõik mõnikümmend aastat tagasi Eestis hariduse saanud tarkvarainsenerid ja arvutiteadlased on mõjutatud tema tegevusest. Praegu töötab Enn Tõugu Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudis juhtivteadurina.

Minister Mailis Reps õnnitleb kõiki teaduspreemiate laureaate ja tänab neid Eesti teadusse antud panuse eest. „Elutöö preemia pälvinud Gennadi Vainikko ja Enn Tõugu on olnud tõelised teerajajad oma alal,“ sõnas Reps.

Parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa preemiat

Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa 20 000 euro suurust riigi teaduspreemiat. Preemiad saavad:

Elmo Tempel täppisteaduste alal tööde tsükli „Galaktilised filamendid kosmilises võrgus“ eest;
Mait Metspalu, Toomas Kivisild, Luca Pagani, Monika Karmin, Lauri Saar ja Richard Villems keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Inimkonna geneetilise varieeruvuse olemus ja kujunemine“ eest;
Marlon Gerardo Dumas Menjivar tehnikateaduste alal uurimistöö „Äriprotsesside andmekaeve teooria“ eest;
Tambet Teesalu arstiteaduse alal teadus-arendustöö „Kullerpeptiidide väljatöötamine sihtmärgistatud vähiraviks“ eest;
Olev Vinn geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli „Fanerosoikumi selgrootute paleoökoloogia ja biomineralisatsioon“ eest;
Kalev Jõgiste (kollektiivi juht), Marek Metslaid ja Kajar Köster põllumajandusteaduste alal teadustöö „Häiringurežiimi ja ainevoogude tähtsus boreaalse ja hemiboreaalse vööndi metsade majandamisel“ eest;
Lauri Mälksoo sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Venemaa käsitlused rahvusvahelisest õigusest ja inimõigustest“ eest;
Heiki Valk humanitaarteaduste alal tööde tsükli „Eesti hilismuinasaja ja ajaloolise aja maa-arheoloogia: ühiskond ja kultuur“ eest.

Riikliku kultuuri elutööpreemia laureaadid on dirigent Neeme Järvi, näitleja Lembit Ulfsak ja tõlkija Kalle Kasemaa.

Dirigent Neeme Järvi seadsid elutööpreemia kandidaadiks Eesti Riikliku Sümfooniaorkester, Järvi Festival MTÜ, Ajakirja Muusika, Eesti Muusikanõukogu, CMA OÜ (AS Artists Management) ja Eesti Heliloojate Liit. Esitajad nimetasid Neeme Järvit maailma üheks tänapäeva hinnatumaks dirigendiks, kes juhatab tipporkestreid ja teeb koostööd parimate solistidega. CMA OÜ lisas oma esildises, et Järvi südameasjaks on olnud eesti muusika tutvustamine. „Seda panust tuleb pidada hindamatuks, sest ilma selle tööta teataks maailmas oluliselt vähem sellistest heliloojatest nagu Eduard Tubin, Rudolf Tobias, Artur Kapp jpt,“ märkis CMA OÜ.

Näitleja Lembit Ulfsaki esitasid elutööpreemia kandidaadiks Eesti Draamateater, Eesti Filmitööstuse Klaster, Teater Vanemuine, Eesti Teatriliit ja Eesti Näitlejate Liit. Esildistes nimetati Lembit Ulfsakit sarmikaks ja karismaatiliseks näitlejaks, kelle rollid Ukuaru Akslist kuni „Mandariinide“ peaosani moodustavad ereda ja tunnustustvääriva galerii. Öeldi ka, et Ulfsakile kuulub Eesti näitlejatest kaheldamatult kõige väljapaistvam filmikarjäär ning tema talent on ületanud riigipiire. „On vähe inimesi, kes oma töö ja talendiga on puudutanud nii paljude inimeste südameid,“ lisas oma esildises Eesti Filmitööstuse Klaster.

Teoloogi ja tõlkijat Kalle Kasemaad nimetas Tartu Ülikool üheks tänapäeva mitmekülgsemaks tõlkijaks ja humanitaarteadlaseks Eestis. „Võib kindlasti väita, et tema näol on tegemist parima elava Vahemeremaade ning Lähis-Ida maade kultuuride ja religioonide vahendajaga ja mõtestajaga Eesti jaoks, ent teda võib võrrelda ka juba lahkunud Eesti õpetlastega, eriti Kasemaa ühe olulisima õpetaja Uku Masinguga,“ märgiti Tartu Ülikooli esildises. Tallinna Linnateater aga tõi välja Kasemaa enam kui 60 tõlget heebrea, jidiši, kreeka, pärsia, araabia, etioopia, kõmri jt keeltest, tänu millele võime oma keeleruumi lugeda maailma üheks rikkamaks.

Riiklik kultuuri elutööpreemia määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning selle väärtus on 64 000 eurot. Elutööpreemiaid antakse igal aastal kolm.

Riiklikud kultuuripreemiad 2016. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest saavad aga näitleja Mari-Liis Lill ja dramaturg-lavastaja Paavo Piik ühislavastuse „Teisest silmapilgust“ eest, džässlaulja ja helilooja Kadri Voorand albumi „Armupurjus“ ja aktiivse kontserttegevuse eest nii Eestis kui ka välismaal, samuti vokaalansambli Estonian Voices juhtimise ning kava eest „Kummardus Veljo Tormisele“. Aastapreemia pälvib ka helilooja ja elektronmuusik Sven Grünberg juubelihooaja ja -kontsertide „Autoportreed“ eest ning vokaalansambel Vox Clamantis 20. hooaja ja albumi Arvo Pärt „The Deer´s Cry“ eest. Aastapreemiaga tunnustatakse ka ehtekunstnik Kadri Mälku kahe isikunäituse ja raamatu „Testament“ eest.

Ühe aastapreemia väärtus on 9600 eurot ja igal aastal antakse neid välja viis.

Riiklikud spordi elutööpreemiad otsustas valitus Eesti Spordi Nõukogu ettepanekul määrata ujumistreenerile, spordipedagoogile ja -teadlasele, olümpialiikumise arendajale Rein Haljandile ning jalgratturile ja jalgrattatreenerile ning jalgrattaspordi arendajale Rein Kirsipuule.

Preemia elutöö eest määratakse isikule, kelle aastatepikkune panus Eesti sporti on pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ja kelle kogu elutöö on olnud eeskujuks noorele põlvkonnale. Elutööpreemiaid suurusega 40 000 eurot määratakse igal aastal kaks.

Ujuja, spordipedagoogi ja -teadlase ning sporditegelase Rein Haljandi esitas spordi elutööpreemia kandidaadiks Eesti Ujumisliit. Haljand on kuuekordne Eesti meister ujumises ja kolmekordne Eesti rekordi omanik teateujumises. Poole sajandi jooksul on ta olnud Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppejõud, hiljem kateedrijuhataja ning dekaan, aastast 2007 Tallinna Ülikooli kinesioloogiaprofessor ja alates aastast 2012 emeriitprofessor. Oma akadeemilise tegevuse jooksul on Rein Haljand osalenud üle 2000 kehalise kasvatuse õpetaja õpetamisprotsessis, ta on korraldanud ka kahelise kasvatuse õpetajate ja ujumistreenerite täiendkoolitusi. Aastakümnete jooksul on kõik Eesti tippujujad saanud Haljandilt soovitusi tehnikavigade korrigeerimiseks, mis põhinevad veealusel ujumistehnika videoanalüüsil. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud sporditehnika analüüsi ja testimissüsteemi autor. Haljand on aastakümneid olnud Euroopa ujumistreenerite seminaride peakorraldaja ja pidanud loenguid välisriikides. Ta on muuhulgas olnud Eesti Ujumisliidu juhatuse liige ja president, Eesti Olümpiakomitee peasekretär ja treenerite kutsekomisjoni nõukogu liige ning rahvusvahelise kategooria spordikohtunik ja tegutsenud paljudel ujumise tiitlivõistlustel.

Endise jalgratturi, teenelise jalgrattasporditreeneri ja spordijuhi Rein Kirsipuu esitasid spordi elutööpreemia kandidaadiks Eesti Jalgratturite Liit ja Tartu Linnavalitsus. Kirsipuu jalgratturikarjäär algas 1950. aastal spordiühingus Spartak, peagi jõudis Eesti meistritiitliteni ning võitis toonastel üleliidulistel spordiühingu võistlustel hõbemedali. Pärast sportlaskarjääri jätkas Kirsipuu jalgrattasporditreenerina ning aastail 1972 kuni 1988 ja 1993 oli ta Eesti koondise peatreener. Kirsipuu treeneritööd on tunnustatud nii Eestis kui ka varem üleliiduliselt teenelise treeneri aunimetustega. Tema tuntuim õpilane on jalgrattaspordi suurmeister, olümpiavõitja (Montreal 1972), maailmameister ja mitmekordne Rahutuuri võitja Aavo Pikkuus. Rein Kirsipuu on olnud Jalgrattaspordiföderatsiooni treenerite nõukogu esimees, Jalgratturite Liidu juhatuse liige ja asepresident. Ta on jalgrattaspordi edu ja pikaajaliste traditsioonide jätkusuutlikkuse alusepanija.

Aastapreemia määramisel arvestatakse möödunud kalendriaasta tulemusi, edukat treeneritööd, tulemuslikkust sporditöö korraldamisel ning panust spordi propageerimisse, spordipedagoogikasse või sporditeadusse. Aastapreemia suurus on 9600 eurot ning iga-aastaselt määratakse neid kuus.

Spordi aastapreemia laureaadid on:

· kergejõustiklane Ksenja Balta – EM 4. koht, OM 6. koht kaugushüppes. Eesti parim naissportlane ja parim naiskergejõustiklane 2016. Esitaja Eesti Kergejõustikuliit;
· vigursuusataja Kelly Sildaru – Eesti parim noorsportlane 2016. Esikohad ekstreemspordivõistlustel X Games ja Dew Tour, esikoht AFP naiste maailma edetabelis. Esitaja Eesti Suusaliit;
· kergejõustiklane Rasmus Mägi – OM 6. koht 400 meetri tõkkejooksus, Eesti parim meessportlane 2016. Esitaja Eesti Kergejõustikuliit ja Tartu Ülikool;
· võrkpallur Kert Toobal – Eesti meeste võrkpallikoondise sidemängija ja kaptenina oluline panus Euroopa Liiga võitmisel ja pääsu tagamisel Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Esitaja Eesti Võrkpalli Liit;
· sõudetreener Matti Killing – Rio OMil pronksmedali ja EMil kuldmedali võitnud paarisaerulise neljapaadi treener. Eesti parim treener 2016. Esitaja Eesti Sõudeliit;
· sõudjad Andrei Jämsä, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo – Eesti paarisaeruline neljapaadi meeskonna liikmed, OM 3. koht ja Euroopa meistritiitel, Eesti parim võistkond 2016. Esitaja Eesti Sõudeliit.