DELFI FOTOD: Täna mälestati Vabadussõjas võidelnuid
Kell 10.30 algas Vabadussõja võidusamba juures tseremoonia, kus meenutati 1920. aasta 3. jaanuaril Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud vaherahu ja mälestati Vabadussõjas võidelnuid.
Tseremoonial kõnelesid kaitseminister Sven Mikser, Tallinna Reaalkooli õpilane Katariina Sofia Päts ning Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja Igor Kopõtin.
"Iga põlvkond peab justkui leiutama oma Eesti uuesti," ütles 10. klassis õppiv ja Konstantin Pätsi järeltulija Katariina Sofia Päts Vabadussõja võidusamba juures toimunud mälestusüritusel. "Ka meie põlvkond peab leidma oma sõnumi, oma teo, mida järgmised põlved enesele veel mitmesaja aasta pärast eeskujuks seaksid."
Kaitseminister Sven Mikser kõneles sellest, et Eesti võit Vabadussõjas tugines nii eestlaste kindlal tahtel end kaitsta kui ka liitlaste valmidusel meile appi tulla.
"Täna on õige mälestada kõiki neid eestlasi, venelasi, lätlasi, soomlasi, taanlasi, rootslasi, inglasi, juute ja teisi, kes seisid, relv käes, noore Eesti Vabariigi kaitsel," rääkis Mikser.
Kaitseministri sõnul küsitakse täna, kas Eesti suudab end kaitsta ja kas liitlased tulevad meile appi. "Täna võime me kindlalt öelda, et Eesti inimesed on oma iseseisuvse kaitsel sama vankumatud kui toona."
Ministri sõnul on kindlaks tõendiks meie kaitsetahtest viimasel aastal suurenenud aktiivsus kaitseliiduga liitumisel.
"Samuti võime me olla täiesti kindlad, et meie kõrval seisavad meie liitlased, teevad seda vankumatult ja kindlas pühendumuses meie iseseisvuse kaitsel," sõnas Mikser.
Eesti korporatsioonide nimel kõnelenud ajaloolase Igor Kopõtini sõnul läks Vabadussõtta 400 üliõpilast, kellest 38 sai surma. "Üliõpilaste vaimustus ja otsusekindlus Eesti riigi kaitsel tõstis kogu Eesti rahvaväe motivatsiooni halastamatus võitluses vabaduse eest."
"Eesti riigile alati ustavad akadeemilised organisatsioonid on valmis toetama Eesti rahvast raskel hetkel ja uuesti välja astuma meie kalli kodumaa kaitseks," ütles Kopõtin.
Täna möödub 95 aastat sellest, kui 1920. aasta 3. jaanuaril hakkas Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima vaherahu ja Eesti oli sõja võitnud.
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistati ka kirikukellade helinaga üle kogu Eesti, vaikuseminutiga raadioprogrammides ning laevaviledega sadamates. Kaitseväe üksused ja Kaitseliidu malevad asetasid pärjad Vabadussõja mälestussammastele kõikjal Eestis.
31. detsembril 1919 jõuti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahelistel läbirääkimistel vaherahu sõlmimiseni, mis nägi ette sõjategevuse lõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene rindel 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Kuu aega hiljem kirjutati Tartus alla rahulepingule ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.
Vabadussõjas langes ligi 5000 inimest.
1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtimahakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eesti- ja välismaalasi.
