Prokuratuuri süüdistuse kohaselt kasutas Lepp osaühingu KVA Telecom esitatud arveid, mis esitati saadete „Keskkonnanädal“ ja „Vaba mõtte klubi“ tootmise eest. KVA Telecom OÜ-st kanti raha edasi omakorda juba Lepa kontrolli all olevasse äriühingusse Videomeedia OÜ.

Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Leelet Kivioja selgitas, et süüdistuse järgi on avalikkuse informeerimiseks loodud telekanali juht kahetsusväärselt oma positsiooni ära kasutanud ning kanali raha ebaseaduslikult iseenda kasuks pööranud.

„Sisuliselt on tegemist järjekordse kurva näitega, kus inimene, kellele on usaldatud ligipääs maksumaksja rahale, on seda usaldust kuritarvitanud ning avalikkuse hüvanguks mõeldud raha isiklikeks kuludeks kasutanud,“ lisas eriasjade prokurör Kivioja.

Süüdistuse järgi puudus KVA Telecom OÜ-l endal võimekus eelnimetatud saateid toota, samuti ei toimunud ka alltöövõttu Videomeedia OÜ-st. Seega nii „Keskonnanädal“ kui ka „Vaba mõtte klubi“ toodeti kasutades selleks Tallinna Televisiooni ruume, seadmeid ning operaatoreid. Lepa sõnul kasutas ta TTV inventari aga marginaalselt ning vastavalt TTV-ga sõlmitud lepingutele.

Ta kinnitab, et temale kuuluv ettevõte Videomeedia OÜ kattis kõik saadete tootmiskulud, kasutades ka OÜ-le kuuluvaid vahendeid. Lepp ütleb, et KVA Telecom oli üksnes vahendaja, mida oli vaja seetõttu, et tema oli TTV juhatuse liige. Midagi kriminaalset ta selles ei näe.

Kohtuasja esimesele istungile võttis Lepp kaasa ka kaamera (vaata galeriist), millega on tema sõnul võetud absoluutselt kõik "Keskkonnanädala" ja "Vaba mõtte klubi" episoodid. "Absoluutselt kõik on selle kaameraga tehtud," kordab Lepp Delfile mitu korda. Seda saab ka kaamera ID tõttu tema sõnul tõestada.

Kahtlustuse sai Lepp tegelikult juba 2016. aasta septembris. Pool aastat hiljem saatis ta prokurörile ka selgitava kirja, selgitades kogu skeemi ja väites, et tema süütust on lihtne tõestada.

Ta kirjutas prokurörile, et tootis kõnealuseid saateid juba enne TTV juhatuse toolile asumist, kuid et ametileping nägi ette, et juhatuse liige ei saa saateid toota, esitas ta tingimuse, et ta just neid kahte saadet siiski sooviks edasi toota.

„Ütlesin ka nõukogu esimehele, et nõustun TTV juhatusse tulema vaid juhul, kui ma saan jätkata saadete „Vaba mõtte klubi“ ja „Keskkonnanädal“ tootmist oma firmaga. Aastatel 2012-2013 see nii oligi. Nõukogu andis loa. Hiljem aga nõukogu esimees keeldus luba andmast. Kui ütlesin, et neid saateid hakkaks siis tootma teine firma, oli tema ainus küsimus, ega seal minu sugulasi pole. Ei olnud,“ kirjutas Lepp.

Lepa hinnangul on tema vastu esitatud valekaebus, mida toetab tema sõnul eksitav TTV finantsjuhi Ingrid Maueri analüüs teleoperaatorite ja stuudio kasutusest Toomas Lepa poolt nelja aasta vältel.

„Mauer aga eksib, sest operaatorid, kes ei tööta ega ole töötanud Tallinna TV-s, olid makstud Videomeedia või Toomas Lepa poolt. TTV operaatoreid kasutati vaid vähesel vastavalt Mart Ummelase poolt allkirjastatud lepingule. Saate kujunduselemendid olid makstud OÜ Videomeedia poolt.“

Tagatipuks ei ole Lepa sõnul kuskilt tuvastatud 200 000 euro suurune kahju, millest süüdistus räägib. Pigem peab ta end kogu saagas kaotajaks, kuna tegi saadete tootmisel koos Hannula Agur-Lepaga kõvasti tasuta tööd.

„Mina siin mingisugust skeemi ega omastamist ei näe. Toimus rutiinne saadete tootmine, mis algas aastal 2011. Kahju kannatajat ei ole. Kasusaaja oli Tallinna TV, nii Videomeedia, Toomas Lepp kui ka Hannula Agur-Lepp on kahju saajad. Videomeedia seepärast, et tootis saateid alla turuhinna, Toomas Lepp ja Hannula Agur-Lepp seepärast, et tegid tasuta tööd,“ kirjutas Lepp toona prokurörile ning on tänaseni oma sõnades kindel.

Lisaks Toomas Lepale on samas kriminaalasjas on esitatud süüdistust ka juriidilisele isikule KVA Telecom OÜ ning selle juhatuse liikmele Valter Kraavile ja raamatupidajale Lea Kraavile, keda kõiki süüdistatakse omastamisele kaasaaitamises. Kumbki neist süüd ei tunnista.

Lea Kraavit süüdistatakse lisaks ka dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises. Ühe kahtlustatava – Tallinna TV endise juhatuse liikme – suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud oportuniteedi põhimõttel.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul on sellises olukorras eelkõige aga kannatanu asutus ise, kes peab tegelema kahjude likvideerimise ja riskide maandamisega.

"Sõltuvalt ametipositsioonist võib olla tekitatud kahju mõjutanud ka ostetud teenuse hinda, rikkunud ausat konkurentsi ja vähendanud avaliku teenuse usaldusväärsust. Korruptsiooni vähendamisele saavad kõik anda oma panuse ning üks viis on sellest teavitada õiguskaitseasutusi,“ sõnas Ombler.