DELFI FOTOD: Taavi Rõivas riigikogus: usun, et ilma suurema paanikata suudab Eesti need paarsada inimest paari aasta jooksul vastu võtta
Pärast seda, kui Marina Kaljurand oli ametivande andnud, võttis sõna Vabaerakonna esimees Andres Herkel, kes esitas Vabaerakonna seitsme liikme nimel arupärimise. Herkel sõnas, et nad näevad, et valitsuse suureks väljakutseks on välispoliitilised probleemid, samuti pagulasprobleem, millega tuleks tegeleda n-ö juuretasandil, ja Kreeka võlakriisi probleem. Küsimused esitati peaministrile.
Kell 13.10 tehti kohalolekukontroll ja selgus, et kohal on 92, puudub üheksa saadikut. Riigikogu esimees Eiki Nestor märkis, et järelikult on erakorraline istungjärk otsustusvõimeline.
Ajakavas esimene punkt on peaminister Taavi Rõivase poliitiline avaldus. Seejärel saavad saadikud talle küsimusi esitada.
Rõivas ütles oma kõnes Kreeka võlakriisist rääkides, et iseseisvus tähendab vastustust, võimet teha, mida on vaja teha. "Majandusloogika eiramine ei saa olla pikalt edukas," märkis Rõivas. Tema sõnul prognoositi tänavuseks aastaks Kreeka majandusele pooleprotsendilist tõusu, kuid nüüd räägitakse taas langusest. Pangad on viidud täielikku sõltuvusse Euroopa Keskpangast ja piltlikult öeldes ühendatud kunstliku vereringe külge.
Võime ühendada kriitilisel hetkel valitsuse ja opositsiooni jõud on Rõivase sõnul väga oluline. "Hästi lihtne oleks öelda, et mingu minema, meile pole neid vaja. See oleks küllaltki populaarne, kuid ka lühinägelik. Kahju oleks mõõdetav sadades miljonites eurodes, ja see rahaline osa oleks vaid jäämäe veepealne tipp," lausus Rõivas. "Ta oleks väga haavatav välismõjudele, mis mõjutaks ka meid."
Kokkuvõttes ütles Rõivas, et Kreeka lähiaja otsustest sõltub väga palju.
Plaanis vastu võtta paarsada pagulast
Põgenikest rääkides ütles Rõivas, et hetkel on kõrgeimad ootused piiririikidel, aga liiga suur osa vastutusest jääb eesliinile. Ainult piirivalvuritest ei piisa, kui saabujaid ei saa tagasi saata.
"Ma usun, et ilma suurema paanikata suudab Eesti need paarsada inimest paari aasta jooksul vastu võtta," sõnas Rõivas.
Innovatsiooni eelduseks on avatud suhtumine erinevatesse ideedesse ja vaatenurkadesse, peame suhtuma avatult ka nende ideede kandjate teistsugususse.
Suurem konsensus välispoliitika osas
Mure Eesti poliitilise kultuuri pärast, kui seni olnud kombeks, et on hoitud suuremat konsensust välispoliitika osas. "Loodan väga, et meie välispoliitika põhimõte: mitte kunagi enam üksi, ei vaju populismi sohu," lausus Rõivas. Euroopa ei tohi kaotada kompromisside tegemise võimet.
Rõivas märkis, et tähtis on liitlaste kohalolu, varustuse eelpaigustus ja kaitse planeerimine. Nii avaldas ta ka tänu liitlastele nende kohaloleku eest.
Koalitsioonilepe sisaldab reforme ja reformikesi kogu järgnevaks nelja aastaks. Valitsuskoalitsioon on Rõivase kinnitusel jätkuvalt valmis arutama ka täiendavaid ideid, mis aitavad peredel kasvada ja inimestel karmis rahvusvahelises konkurentsis rohkem teenida.
Igal riigikogulasel võimalus esitada üks küsimus
Pärast peaministri avaldust said riigikogulased võimaluse esitada peaministrile küsimusi. Heimar Lenk küsis, mis on õnnestunud valitsusel saja päevaga ära teha. Rõivas lausus, et meil on kindlus, et Eesti riigi kaitsele on võimalik kulutada vähemalt 2% SKPst.
Esmaspäeval saab valmis Narva piiripunkt, järgmisel aastal plaanis väga aktiivselt jätkata idapiiri väljaehitamisega. Sotsiaalmaksu langemine, madalapalgaliste toetamine seadusega vastu võetud. Täna arutati valitsuses, kuidas jõuda kümme aastat planeeritud elatisabi fondini. Vastu on võetud ja võetakse ka lähiajal vastu otsuseid, mis majanduskasvule hästi mõjuvad.
"Asju, mis on saja päeva jooksul tehtud, on külllalt palju. Panime endale ambitsioonikad eesmärgid, hetkel on täidetud 84 protsenti, mitmed teemad veel täna kabinetis arutamisel, ja ligi 100 protsenti saab see täitmine olema," kinnitas Rõivas.
Erakonnakaaslase Liina Kersna küsimusele vastates ütles Rõivas, et Kreeka võiks tööpuuduse vähendamiseks teha sarnaseid muudatusi nagu on varem teinud Eesti.
Rõivas märkis, et majandusloogikat eirata ei saa. Kui Kreeka oleks laenanud turult, siis see poleks võimalik olnud. Riigid said aga anda madalama intressiga laene. Soovituste tulemusel oleks võimalik Kreeka turul kasvada.
Märt Sults (KE) küsis, kas Kreeka on iseseisev, kui teda sunnitakse erastama. Rõivas vastas, et see, et 90ndatel viidi Eestis läbi erastamine, oli põhimõttena kindlasti õige, aitas kaasa tulevasele majanduskasvule, liikuda plaanimajandusest turumajandusse paljudel ettevõtetel. "Mina leian, et Kreeka peaks täpselt sama tegema. Mitte seepärast, et keegi seda peale surub, vaid seepärast, et see on õige," lausus Rõivas ja lisas, et see aitab majandusel kasvada.
Mailis Reps (KE) uuris, kuidas on riigijuhtide kohtumistel suudetud päevakorras hoida idapartnerlust. Rõivas ütles, et pole põhjust unustada ka seda, mis toimub Ukrainas. "Ka ööl vastu tänast 90 tulevahetust relvadest, mis seal ei tohiks üldse ollagi," sõnas Rõivas. "Seal jätkuvalt käib sõda."
Läbi öö kestnud euroala tippkohtumiselgi räägiti Rõivase sõnul sellest, et Kreeka kriis ei tohi uinutada selle osas, mis toimub Ukrainas. "Ukraina teema ei ole sugugi teemadest maas," kinnitas ta ja lisas idapartnerluse osas, et viisavabadus tuleb anda kõigile riikidele, kes seda taotlevad ja sellele ka ise vastavad.
Toomas Vitsut (KE) küsis, missuguste omavalitsustega on kokku lepitud pagulaste vastuvõtmine. Rõivas kõneles, et sise- ja sotsiaalkaitseminister on kutsunud esindajaid omavalitsustest, et sellest teemast rääkida. "See on ehk liigagi suur samm, kuna me räägime sajast inimesest aastas," märkis Rõivas.
Peaminister on kuulnud ühest ettevõttest ja omavalitsusest, kus on suur tööpuudus. Kui riik annab finantseeringut, et korterid korda teha, siis on mõttel jumet.
Andres Herkel soovis valitsust kiita, et enam pole vaja rääkida tuhandesest kvoodist, kuid uuris, kuidas teemaga tegeletakse. Rõivas küsis, kas probleemi tuumaga tegelemine on see, et pannakse n-ö taba ette või teha nõnda, et ei oleks põhjust põgenemiseks. Rõivas rõhutas, et see teema on väga kompleksne.
