DELFI FOTOD: Riigireformi Radar: riigireformi edenemisele hinne „3 miinusega”, avansina

 (3)
Täiendatud!
Riigireformi Radar esitlus
Riigireformi Radar esitlusFoto: Tiit Blaat

Eesti Tööandjate Keskliidu ja mõttekoja Praxis algatus Riigireformi Radar annab riigireformi edenemisele hindeks „kolm miinusega”, sest ehkki reformi senist kulgemist ei saa rahuldavaks pidada, on käsil mitmeid lootust andvaid samme.

„Teatud mõttes on tegemist avansiga, mille taga on soov innustada poliitikakujundajaid ja valitsust riigireformiga sisulisemalt tegelema,” ütles radari üks eestvedajaid, Praxise kauaagene juht Annika Uudelepp.

„Riigireformi sildi all toimetatakse päris palju, on nii häid kui ka küsitavamaid algatusi, seega ei saa öelda, et midagi ei tehta. Vaatame huviga, kas ja kuidas plaanid ja mõtted realiseeruvad. Suureks probleemiks on aga see, et tegevused on seostamata, puudub ühtne eesmärk ja terviklik tegevuskava. Oluline on, et riigireform ei jääks paari-kolme ministri teha, vaid et kogu valitsus tegutseks siin ühtse ja ambitsioonika meeskonnana.”

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul on riigireform üks suuremaid ja olulisemaid väljakutseid, mille ees valitsus praegu seisab. Kuna Eesti elanikkond vananeb ja väheneb, muutub riigi ülalpidamine aina kallimaks. „Kuidas me tagame võimeka, jõukohase ja usaldusväärse riigi nõnda, et inimeste heaolu ei väheneks ja avalike teenuste kvaliteet ei langeks, vaid ikka paraneks, selles on küsimus,” ütles Tamsar.

Riigireform saab õnnestuda, kui see on ambitsioonikas.
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar
Seotud lood:

„Oleme murelikult jälginud, kuidas riigireform kipub jääma üksikute tegevuste tasemele, nagu ühtne kärpimine avalikus sektoris või omavalitsuse suuruse küsimus haldusreformis, kuid sellest on vähe. Riigireform saab õnnestuda, kui see on ambitsioonikas. Radariga soovimegi hoida riigireformi edenemist pidevalt avalikkuse tähelepanu all ning selgitada, kuidas erinevad otsused või protsessid mõjutavad riigi toimimist ja nõnda kõigi eestimaalaste eluolu.”

Radari koostajate sõnul tuntakse puuduse eelkõige riigireformi definitsioonist. Praxise eskperdi Annika Uudelepa sõnul on riigireform taandunud valitsemise mahu ehk personali ja koos sellega pakutavate teenuste kärbetele ning haldusreform omavlitsuste liitumisele. “Puudub selge pilt tulemuse suhtes: mis peaks reformi tulemusel ühiskonnas muutuma?“ Ettevõtja Olari Taal sõnas esitlusel, et riigireform on nagu pardikaka, mis voolab laiali ja millestki pole kinni haarata.

Radari kolleegiumi liige Jaak Aaviksoo lisas, et kui tema käest küsiti, kuidas lihtsalt saab inimesele selgitada, mis see riigireform on, siis ega selle selgitamise juures põhimõtteliselt midagi väga keerulist polegi. „See on nagu maja kapitaalremont. Me oleme siin majas 25 aastat elanud ja üht-teist on aeg-ajalt tehtud ka, aga täna on aeg midagi kapitaalsemat ette võtta.“ Aaviksoo sõnul on koalitsioon ja valitsus selles suunas liigutusi ka teinud ning neid tuleb selle eest ka tunnustada, kuid mööndustega. „Kui me vaatame, kuidas see asi praegu välja näeb, siis Arto Aas vahetab põrandat, rahandusministeerium toimetab katuse kallal ja Urmas Reinsalu vahetab toas tapeeti, aga mis sellest kõigest välja tuleb, ei tea seni täpselt keegi.“ Aaviksoo sõnul oleks terviklikust ja ühisest eesmärgipüstitusest kõigil asjaosalistel remondist rohkem võita.

Plussid ja miinused

Positiivsete tegevustena tõi Riigireformi Radari meeskond välja näiteks maksu- ja tolliameti ja statistikaameti algatuse „Aruandlus 3.0” (eesmärk on vähendada ettevõtjatelt küsitavaid andmeid), nelja ministeeriumi koostöös korraldatava nullbürokraatia projekti (kogutakse ettevõtetelt ettepanekuid halduskoormuse vähendamiseks), justiitsministri jõulise tegutsemise eelnõude koostamisel mõjuanalüüside ja väljatöötamiskavatsuste nõudmisel, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi süsteemse töö avalike teenuste digitaliseerimiseks, riigiauditiga alustamise, samuti riigihalduse ministri ametikoha loomise.

Miinustena toob radar muuhulgas esile seda, et valitsusasutused ei käi ühte jalga – samal ajal, kui ühes ministeeriumis arutletakse halduskoormuse vähendamise üle, valmivad teises ettepanekud seda tõsta. Valitsuse avaliku sektori kärpekava ei arvesta vastassuunaliste protsessidega (valitsusasutused peaksid tööle võtma 1000 erivajadustega inimest, personali juurdevõtmise vajadus seoses EL eesistumisega jne).

Endiselt on nõrk strateegiline eelarvestamine, näiteks Ida-Virumaa tegevuskavas puudub paljudel tegevustel maksumus. On mitmeid näiteid formaalsest kaasamisest, kus partnerid oleks nagu arutellu kutsutud, kuid nende antud sisendiga tegelikult ei arvestata. Peamine probleem on aga riigireformi tegevuskava puudumine ja nõrk koordineerimine.

Riigireformi Radar hakkab reformi edenemist hindama kord kvartalis. Hinde annab konsensuslikult kolleegium, kuhu kuuluvad lisaks Toomas Tamsarele ja Annika Uudelepale Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid, vandeadvokaat ja õigusteadlane Jüri Raidla, ettevõtja Olari Taal, AS Starman juhatuse esimees Aivo Adamson, Tallinna tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo, ajaloolane ja mõtleja David Vseviov, Hoolekandeteenused AS juhatuse esimees Maarjo Mändmaa, õppejõud ja teadlane Tiina Randma-Liiv, riigivalitsemise eksperdid Külli Sarapuu ja Külli Taro, ettevõtja Heldur Meerits.

Lisaks kvartaalsele hinnangule avaldab Riigireformi Radar regulaarselt kommentaare, kus analüüsib erinevate poliitiliste otsuste ja protsesside mõju riigivalitsemise eri aspektidele ja riigireformi eesmärkide poole liikumisele.

Loe täispikka hinnangut ja vaata lisaks: www.reformiradar.ee