President Kersti Kaljulaid ütles tänasel Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva avaüritusel Kurgjal, et Eesti on 25 aastaga läbi teinud märkimisväärse arengu, kuid rõhutas, et oma iseseisvust ja õigust olla vaba tuleb tõestada iga päev.
Delfi avaldab president Kersti Kaljulaidi kõne täismahus:
Head Eesti inimesed!
Siin Kurgjal, suure ajalooga väikeses Eesti kohas, on hea tunne seista Eesti riigi sajanda juubeli künnisel.
On riike, kes saavad oma aega mõõta meist kordi pikema ajalooga. Kuid väikesele rahvale, elukohaga geopoliitiliselt seismilises piirkonnas, on sada aastat suur number. Suur seepärast, et väikese rahva elujõud pannakse läbi ajaloo kogu aeg kahtluse alla. Paljud rahvad ongi kadunud, Eesti rahvas on püsinud. Mingi jõud on meid kogu aeg hoidnud, ka läbi kõige raskemate aegade.
See jõud, mis meid on hoidnud, on meie esivanemate loo vägi. Olen veendunud, et tänase Eesti vaimulaadile pandi alus mitte 100 aastat tagasi vaid põlvkondi varem. Täpset hetke ei ole. Kuid läbi aja kulgedes selgines me rahvale kolm vägevat, hoidvat ja kandvat soovi:
Olla omas kodus, omal maal, peremees.
Laulda eesti keeles.
Anda oma lastele hea haridus.
Sellest sai eesti hinge põhiseadus ja see on tänaseni Eesti hinge põhiseadus.
Me valitud rajalt ei ole meid kõrvale viinud ei sõjad, raskused ega okupatsioon. Need soovid on meid eest vedanud ja taganud Eesti püsimise.
Täna on põhjust tänuga mõelda kõigile neile, kes sellise kindla raja ette jätsid, kes määrasid meie saatuse ja suuna. Neile mõeldes me tõepoolest tunneme aja puudutust, nagu õpetas meile 2014. aasta laulupidu. Kõigil me eelkäijail on nimed, mõned on suurnimed, kuid maksab ikka ja ainult justnimelt kogu rahva soov.
Praegu Eestis elavatele inimestele on saatuse poolt antud see võimalus taas kord hoida, kaitsta ja arendada me riiki ja me kultuuri. Sellel ajastul on loomulik, et meid viib edasi eelkõige arvamuste paljusus. Meid toetab mitmekesine ja mitmekülgne, tihti olemuselt rahvusvaheline Eesti kultuur.
Täpselt niisugust, nii vaba ja nii jõukat ajastut pole Eesti pind varem näinud.
Me oleme kaitstud, meid toetab samameelsete demokraatlike riikide ühine arusaam vabade kodanike riigist. Enamgi veel, oleme üks maailma vähestest edulugudest — 25 aastaga okupatsioonist ja viletsusest keskmise sissetulekuga digitaalseks ühiskonnaks. Oleme praegu suuremad kui kaart näitab ja rahvaarvu statistika kokku loeb.
Oleme õigel teel, sest väikeriik ei tohi väikselt mõelda.
Taevas me maailma kohal pole ent pilvitu, on palju uusi ja ootamatuid ohte. Iseseisvust ja õigust olla vaba tuleb tõestada iga päev. Ka 100 aastat noor riik nõuab hoolt ja armastust kogu aeg. See ei ole raske, armastust oma riigi vastu tunneme tuhandest pisiasjast ja näeme seda iga päev. Armastust oma riigi vastu näeme üksteise silmadest, kui me üksteisele naeratame. Armastus oma riigi vastu on seegi, kui tugevamad mõistavad ja aitavad nõrgemaid.
Eestis elab kaugelt rohkem kui 100 rahvuse esindajaid. Nende esivanemate lood ja ajalugu on tihti hoopis teistsugused. Meid ei ühenda küll ühine ajalugu, aga saab ühendada Eesti riik — demokraatlik, vaba Eesti.
Eesti loo rääkimine kõigile, ühised ettevõtmised, ajaloo ja kultuuri tutvustamine enneolematus mahus, juubeliürituste raames — see aitab kaasa, et kõik, kes on oma südames saatuse sidunud Eestiga, oleksid koos meiega me riigi üle uhked.
”Ei ole suuremat turvalisuse garantiid kui uhke kodanik.
Ei ole midagi köitvamat kui uhke kodanik. Ei ole suuremat turvalisuse garantiid kui uhke kodanik. Keegi ei ole elus edukam kui uhke kodanik.
Siin Kurgjal, siin suure ajalooga väikeses Eesti kohas, tunneme täna selgelt, et Eestis on head tahet palju rohkem kui aprillis head ilma. Just hea tahe on määrav. Just see on otsustav, et juubeliaasta oma rolli saaks väärikalt täita. Inimesed tähistavad aastapäevi ju mitte selleks, et loorberitel puhata, vaid ikka eelkõige selleks, et läbi koos olemise ja ühiste tegevuste kinnitada vastastikkust austust ja lugupidamist.
Et Eesti ei oleks mitte ainult riik ja koht kus elada, vaid eelkõige kodu. Me kõik teame, et sõnal „kodu“ on eesti keeles eriline tähendus.
Kodu on koht, kus saame, isegi peame, mõtlema tulevikuliselt ja üle põlvkondade. Sedagi võimalust pakub juubeliaasta meile küllaga.
Ja siis, kuskil seal, meile mõõtmatus kauguses, teisel pool vikerkaart, saavad meie järeltulijad tähistada tuhandeaastast Eestit. Meie esivanemad on praegustele jätnud kauneima kingi, iseseisva Eesti. Oleme täna siin Kurgjal ja veel palju kordi koos, et täita ka oma kohustus aja ees — anda see kink edasi tulevastele põlvedele.
100 aastat Eestimaa ühendamisest
Saja aasta tagusest Eestimaa ühendamisest ajendatuna matkasid ligikaudu 3000 eestimaalast täna mööda kunagise kubermangupiiri erinevaid lõike Peipsi ranna ja Läänemere kalda vahel, tähistades sellega Eesti Vabariigi 100. aastapäeva pidustuste algust.
Pärast matka alustati mitmes paigas üle Eesti 100. aastapäeva esipeoga. Üks suurejoonelisemaid üritusi leidis aset Kurgjal, kus toimus noorte laulu- ja tantsupeo tule süütamise tseremoonia ja kõne pidas ka president Kersti Kaljulaid.
Lauljad Ivo Linna, Ott Lepland ja Lenna Kuurmaa esitasid XII noortepeo repertuaari. Tegemist oli XII noorte laulu- ja tantsupeo “Mina jään” tervitusega EV100 alguse puhul, kus osales üle 300 laulja ja tantsija.
Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.
