DELFI FOTOD: Nõmme vana apteegi ruumidesse tuleb korter
Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitsespetsialist Oliver Orro meenutas 2011. aasta märtsis Nõmme Sõnumites, et 2010. aastal tähistas Nõmme vana apteek pidulikult 100. tegutsemisaastat. „Nüüd on aga liikumas hirmujutud, et apteek tahab siit majast ära kolida. Koht olevat liiga kõrvaline ja aastaid apteegi põhiklientideks olnud rongireisijaid praegusel autode-ajastul väheks jäänud. Oleks küll kole kahju, kui katkeks saja-aastane traditsioon,” sõnas Orro.
Paraku just nii läkski – Nõmme vana apteek kolis veel samal kuul äsjavalminud Nõmme uude tervisekeskusesse ja linn hakkas otsima üürilist. Rentnikku aga ei leitud ja samal sügisel pani linn Nõmme vana apteegi ruumid enampakkumisele. Esimese hooga ostjat ei leitud, kuid 2013. aasta kevadel ostis linnalt Nõmme vana apteegi ehk hoone esimese korruse ruumid TCM Grupp, kes võõrandas korteriomandi edasi eraisikule.
Hoone korteriühistu esindaja ütles Delfile, et hoone esimesel korrusel alustati remondi ettevalmistamisega 2015. aasta sügisel ja välisilme kallal asuti tööd tegema möödunud aasta kevadel. Kuna hoone on tunnistatud kultuurimälestiseks, siis seab see tegevusele omad tingimused ning igal sammul hoiab silma peal ka muinsuskaitse järelevalve.
Esimesel korrusel remonti alustades selgus, et hoone põhikonstruktsioonid olid kohati väga kehvas seisus: esimesel korrusel oli ulatuslik seenkahjustus ja mitmed kandekonstruktsioonid olid suisa varisemisohtlikud. Kunagiste niiskus- ja veekahjustuste tõttu tuli esimese ja teise korruse vahelistest taladestki suur osa täiendavalt toestada või välja vahetada. Nii ilmnes, et esmalt on vaja taastada konstruktsioone ja katust – seda aitavad teha ka majas juba varem elanud teise korruse elanikud.
Hoone teisel korrusel asub nimelt veel kaks eluruumi. Maja kauaaegsemad elanikud on majas saja aasta jooksul tegutsenud apteekide või kunagise apteegisüsteemiga ühel või teisel viisil seotud ja nii justkui osa maja ajaloost. Remonti tehakse kõigile jõudumööda ja seetõttu üsna aeglaselt. „Millal see valmis saab – väga raske öelda,” nentis korteriühistu esindaja. Ta loodab samas, et hoonel on kevadeks uus katus ja suveks saab korda ka välisilme. Seejärel saab omanik naasta esimese korruse sisepinna remondi kallale.
Korteriühistu esindaja nentis, et vana maja põhjalik remont on paras pähkel. Töid muudab ühelt poolt keeruliseks see, et samal ajal, kui hoonet jupi kaupa sisuliselt algosadeks lammutatakse, on ses pidevalt elanikud sees, aga teiselt poolt ka see, et arvestama peab muinsuskaitseliste eritingimustega. Näiteks peab osa tänava- ja raudteepoolsest fassaadist jääma senise laudisega. See tähendab, et vana laudis võetakse lahti, sorteeritakse, puhastatakse ja kasutatavas osas sätitakse seina tagasi.
Hoone värvitakse linaõlivärviga, mille toonivalik on laiemalt kasutatavate värvidega võrreldes piiratum. Praegu on hoone rohelist värvi ning kuigi maja on varem olnud ka helehall, sinakasroheline, ooker ja isegi piparmündikarva, siis saab see remondi käigus ilmselt siiski uue rohelise tooni.
Selge paistab olevat see, et apteek hoonesse enam tagasi ei koli. Ühistu esindaja sõnul on nimelt omanikul plaan esimese korruse ruum kasutusele võtta elupinnana ehk see ehitada korteriks. Linn müügi ajal omaniku plaanist ei teadnud, kuid andis 2014. aastal loa apteegiruumid korterelamuks rekonstrueerida, ehitusluba anti aasta hiljem, 2015. aasta kevadel.
Endine apteegihoone ehitati algselt enne 1910. aastat ühekorruseliseks kahe verandaga suvilaks, kuid 1924. aastal ehitati suvila kahekorruseliseks ümber. Kinnistu maakasutuse sihtotstarve oli siiani 45 protsenti elamumaa ja 55 protsenti ärimaa, kuid, nagu öeldud, oli linn nõus sihtotstarvet muutma. Kui müüdud ruumide pind oli 217 ruutmeetrit, siis kinnistu pindala on 2010 ruutmeetrit.
Mai tänava korteriomandi müügist saadud tulu 121 000 eurot suunas linn Nõmmele Valdeku tänavale sauna ja spordikeskuse ehitamisse. Maja küljes rippunud apteegi silt ja muu väärtuslik ajalooline inventar anti Raepressi kinnitusel üle Nõmme muuseumile.
