„See kõik juhtus 73 aastat tagasi, kui võõras võim saatis 10 000 süütut inimest Eestist vangilaagritesse ja asumisele ainuüksi seetõttu, et nad lihtsalt olid olemas. Kahjuks kohtame ka täna maailmas riike, ideoloogiaid ja inimesi, kes on valmis teisi sellisel moel süüdistama või isegi hävitama. Mõtleme sellele ja seisame sellise maailmanägemuse vastu,“ ütles Nestor.

Ööl vastu 14. juunit 1941 toimus Eestis massiküüditamine, mille käigus viidi Siberisse enam kui 10 000 inimest. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti neist umbes 6000 last, naist ja meest.

Tänasel leinapäeval on üle terve Eesti heisatud leinalipud. Mälestatakse kõiki repressioonide ohvriks langenud inimesi, kes on andnud oma elu Eesti vabastamise eest.

Kell 12 alanud mälestustseremoonial Lindamäe pargis pidas kõne riigikogu esimees Eiki Nestor ning palvuse viis läbi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Einar Soone. Sõnavõtuga esines ka Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu.

Linda kuju jalamile asetasid pärjad Vabariigi Presidendi käsundusohvitser, riigikogu esimees Eiki Nestor, peaminister Taavi Rõivas, kaitseväe peastaabi ülem mereväekapten Igor Schvede ja kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Ilmar Tamm, Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, diplomaatilise korpuse vanem Iirimaa suursaadik Peter McIvor, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu ja teised.

Lisaks Lindamäel toimuvale korraldavad erinevaid mälestusüritusi ka kodanikeühendused. Kell 16 avatakse Noblessneri Valukojas näitus „Inimõigustest nõukogude ühiskonnas“ ning Eesti küüditamislugude kaart, kuhu on võimalik märkida oma perekonna küüditamise koht. Samas kogutakse algatuse Kogu Me Lugu raames inimeste lugusid ja mälestusi küüditamisega seoses.

Noblessneri Valukojas linastub Eesti mängufilm „Risttuules” kell 19.30 venekeelsete subtiitritega ja kell 21.30 ingliskeelsete subtiitritega. Sissepääs sinna on tasuta.

73 aastat tagasi küüditati mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt Siberisse üle 65 000 inimese. Eesti aladelt viidi Siberisse üle 10 000 inimese, kellest rohkem kui kolmandik olid alaealised. Küüditamise tagajärjel hukkus umbes 6000 inimest. Mälestuspäeva algatajad kutsuvad riike, organisatsioone ja üksikisikuid mälestama juuniküüditamise ohvreid ning aitama neid, kelle inimõigusi tänapäeval rikutakse.