DELFI FOTOD: Lagunevast Balti jaama ootepaviljonist võib saada kaubanduskeskus

 (150)
Balti jaama lähiümbrus
Foto: Ilmar Saabas

Suhteliselt armetus seisus olev Balti jaama väiksem hoone ehk rahvasuus tuntud kui lähiliinide ootepaviljon võib peagi muutuda ülesvuntsitud kaubanduskeskuseks. Vähemalt nii näevad seda Eesti-Vene päritolu omanikud, kes on juba kolme Eesti suurima poeketiga läbirääkimisi pidamas.

Praegu tervitab Tallinnas uhiuuelt elektrirongilt mahaastujaid trööstitu vaatepilt: Balti jaama ootepaviljon on igast küljest lagunemas, seinad on sellel unikaalse koorikkatuse tõttu muinsuskaitse all oleval majal roppusi täis soditud ning maja pole seestpoolt juba aastakümneid pahtlilabidat näinud.

Samuti on hoone ja selle ümbrus pidevalt koduks asotsiaalidele ning napsistele kodanikele, mistõttu kunagine üks Tallinna visiitkaarte näeb välja justkui turuhoone mõnes vähem arenenud idabloki riigis.

Üks kolmest suurest

"Sellise olukorraga me loomulikult rahul ei ole. Omanike huvi on see ikka korda teha, et inimesed ja ümbrus võidaks," rääkis Delfile omanike Eesti esindaja Andrei Kolesnik. Mehe sõnul on omanikel praegusel hetkel vaid üks tõsine väljavaade: anda ruumid üürile ühele Eesti suurimale kaupluseketile.

"Läbirääkimised on hetkel käimas Prisma, Maxima ja Rimiga. Tegemist on eellepingu-faasis olevate kõnelustega," lisas Kolesnik. Firma esindaja lisas, et kuigi ligi 1300-ruutmeetrise äripinnaga hoones on palju kauplejaid ja teenusepakkujaid, siis näeksid nemad meelsasti, et mõni kolmest suurest võtaks sarnaste teenuste pakkumise enda kanda.

Seotud lood:

Selveri ja Prisma esindajad kinnitasid Delfile, et on tõepoolest omanikelt pakkumise saanud, kuid kuna läbirääkimised on alles eelfaasis, siis konkreetsetest plaanidest keegi neist rääkida veel ei soovinud. Prisma pressiesindaja Kadri Lainas lisas aga, et taolised läbirääkimised võivad aega võtta tihtilugu ka isegi aastaid, kuna kõik tuleb väikeste nüanssideni läbi mõelda.

Maxima pressiesindaja Erkki Erilaid ütles aga Delfile, et tarbijate nõudlusest ja soovidest lähtuvalt peab firma nii Kalamaja kui ka kogu Põhja-Tallinnat tervikuna kaubandusele igati perspektiivikaks piirkonnaks, ent praegu saab selles piirkonnas rääkida vaid Tuulemaa tänavale rajatavast Maxima XX supermarketist. Erilaid lisas, et see pood loodetakse avada järgmise aasta lõpus.

Kui aga ootepaviljoni omanikud alles peavad poekettidega läbirääkimisi, siis kohe sealsamas kõrval asuva renoveeritud jaamahoone omanik, suurfirma GoGroup tütarfirma RealWAY on juba kuid tagasi sõlminud kokkuleppe Selveriga ning uus kaubanduskeskus peaks nende hoones firma juhataja Neddy Krameri sõnul avatama juba enne jõule. Seega võib Balti jaama hoonetes olla varsti vastamisi kaks suurt poeketti.

"Samas siin ümberkaudsetel elanikel korralik kodupood puudub. Ega nad siin Balti jaama turul väga käia tahagi ning uued keskused on ilmselt teretulnud," lisas suurt jaamahoonet haldava firma juhataja Neddy Kramer. 

Arhitektuurimälestis alates 1997. aastast

Unikaalsete kaarakendega linnalähedaste rongide reisijate paviljon valmis 60-ndate alguses. Toona olid seal rongijaamale tüüpilised istekohad ja piletikassade boksid. Nüüd kasutakse seda ligi 1300-ruutmeetrist hoonet müügisaalina ning ka ehitusregistris kannab hoone nimetust kaubanduskeskus.

Esimesel korrusel paikneb selles hoones turg ning erinevate teenuste letid, keldrikorrusel paiknevad aga külmkambrid, laod, mänguautomaadid ja tasulised WC-d. Teisel korrusel müüakse peamiselt riideid ja jalatseid.

1997. arhitektuurimälestisena kaitse alla võetud hoone ise kuulub praegu OÜ-le Zintost, kelle omanikud on firma Eesti esindaja sõnul Eesti-Vene päritolu. Firma omandas selle hoone 2011. aastal ja praegu kulub neil hoone haldamisele koos kommunaalmaksetega ligi 7000 eurot kuus.