2014. aastal tunnustati kodanikujulguse aumärgiga Boris Timofeevit, Villi Martinsoni, Aivar Sarapuud, Gennadi Simulaski, Gunnar Tilki, Tõnis Lõhmust, Maksim Bugajenkot, Joel Veskilti, Maiko Heinsalut ja Aleksandr Jevdokimovit.

„Inimesi, kes julgevad enda elu või tervisega riskida, et aidata kedagi teist, ei ole just liiga palju. Seda enam väärivad sellised teod esiletõstmist ja tunnustamist, et innustada ka teisi kuritegu või abi vajavat inimest märgates mitte silma kinni pigistama. Sellel aastal on märgi saanute hulgas mitu inimest, kes astusid vapralt vastu relvastatud kurjategijale ning kelle abi võis ära hoida teise inimese raskelt viga saamise või veelgi hullema,“ ütles Andres Anvelt aumärgi saanutele.

Kolm märgi saajat aitasid röövi ohvriks langenuid, ühel juhul neist oli tegemist relvastatud rööviga. Kaks meest aitasid koos peatada noarünnaku ning üks kaitses naist, keda rünnati lihahaamriga. Üks märgi saajatest aitas kinni pidada tugevas joobes veokijuhi, millega hoidis tõenäoliselt ära raske liiklusõnnetuse, kaks meest hoidsid ära kelmuse ja üks aitas politseil kinni pidada varga.

Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja 2004. aastast. Aumärkide komisjoni juhib kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri, sinna kuuluvad peaprokurör Lavly Perling, politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ning kuriteoennetuse nõukogu liikmed, Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja kriminoloogia professor Jüri Saar.

Lühidalt saab tunnustuse pälvinud tegude kohta lugeda kriminaalpoliitika veebist. Varasematel aastatel aumärgi saanute lugudega on samuti võimalik tutvuda kriminaalpoliitika veebis.