DELFI FOTOD: Kodanikujulguse aumärgi pälvis ka varast tabada aidanud 5-aastane Rayan

 (6)
Kodanikujulguse aumärkide üleandmine
Kodanikujulguse aumärkide üleandmineFoto: Karin Kaljuläte

Justiitsministeerium andis täna 19 inimesele üle kodanikujulguse aumärgid, teiste seas sai aumärgi 5-aastane Rayan, kes koos viie teismelise noorega aitas kinni pidada varast teavitades politseid kooli sööklast välja roninud arvutivargast.

Nimelt nägid kolmeteistaastased Tallinna noored, kuidas kaks meest ronivad ühe kooli sööklaaknast välja, käes arvuti. Noored helistasid häirekeskusse ja sündmuskohale kiirustasid politseinikud, kelle auto sireene kuuldes viskasid mehed arvuti maha ja jooksid ära. Politsei teenistuskoera abiga leiti nad aga üles ning noorukid kinnitasid korrakaitsjatele, et just need mehed olid püüdnud arvutit varastada. Tänu noorte julgele käitumisele saadi vargad kätte.

2016. aastal said kodanikujulguse aumärgi Timmo Ordjas, Erko Tuhkanen, Jaanus Nestra, Nikolai Koluntajev, Andres-Kenno Õunap, Boriss Gritsjuk, Kaarel Koger, Irina Martšenko, Krista Roolaid, Tarmo Uibopuu, Aleksandr Tjurin, Werner-Erich Kulla, Janno Elmi ja teismelised Alanna, Elis-Lennely, Kristo, Mario, Gregor-Jan ning viiene Rayan.

„Kodanikujulguse aumärgiga tunnustatud vaprad inimesed on meile kõigile eeskujuks pidamaks meeles, et kurjus ei tohi võita ja sellele tuleb vastu hakata. Ühisesse turvatundesse panustamine on ka üheks eelduseks heaks kodanikuks olemisel. Need inimesed pole aga lihtsalt head kodanikud, vaid erakordselt julged ning meie ühiskonna selgroog,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu.

Seotud lood:

Selle aasta aumärgi saajate hulgas on mitu lugu, kus märgi saanud inimesed on peatanud oma ohvreid erinevate esemetega rünnanud jõhkrad vägivallatsejad. Lisaks on mitu lugu sellised, kus vaprad kodanikud peatasid vargad ning üks juhtum on selline, kus inimene avastas suure summa sularaha, mis tänu tema aususele leidis tee õige omanikuni.

„Turvalisus ja turvatunne algab igast inimesest ja kõik, kes teevad midagi enda või teiste turvalisuse heaks väärivad tunnustust ja esiletõstmist. Meil kõigil on tänastelt kangelastelt midagi õppida,“ ütles Põhja prefekt Kristjan Jaani.

Riigi peaprokurör Lavly Perling tsiteeris Edmund Burke, kes on öelnud, et kurjuste triumfeerimiseks piisab heade inimeste tegevusetusest, ning lisas: "Need on inimesed, kes on aidanud abivajajaid rasketel hetkedel, ennast ohtu seades, kuid tõestades nii abisaanutele kui ka kõigile teistele, et kurjus ei võida, kui head inimesed tegutsema asuvad. Olgu nad ise meile kõigile eeskujuks ja nende lood mõtlemisallikaks."

Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja 2004. aastast. Kodanikujulguse aumärkide saajate valiku nominentide seast tegi süüteoennetuse nõukogu.

Lühidalt saab tunnustuse pälvinud tegude kohta lugeda kriminaalpoliitika kodulehel, kus on võimalik lugeda ka varasematel aastatel märgi saanute lugusid. Selle aasta aumärgi saajate lood on lisatud ka manusena.

Lood:
Timmo Ordjas
Ühel 2015. aasta novembriõhtul nägi Timmo Ordjas Tallinnas, kuidas mees peksab raudkangiga tänaval lamavat naist. Timmo sekkus ja käskis kurjategijal peksmise lõpetada, mispeale lõi too ka Timmole kangiga pähe, tekitades talle lahtise haava. Ehkki ründaja oli ilmselgelt vägivaldne ja ohtlik, ei kartnud Timmo temast kinni haarata ja talt kangi ära võtta. Kui kurjategija pääses rüseluse käigus põgenema, kutsus Timmo maas lamavale kannatanule kiirabi ja teatas süüdlase tundemärgid politseile.
Oma elu ja tervisega riskides lõpetas Timmo rünnaku, mis oleks võinud lõppeda inimese surmaga. Timmo Ordjase ütlused, tänu talle kätte saadud raudkang ja tema riietele jäänud kuriteojäljed aitasid kuritegu avastada ja süüdlase välja selgitada.

Erko Tuhkanen
Tänavu 19. septembri pärastlõunal kuulis Pärnus oma koduhoovis askeldanud Erko Tuhkanen tänavalt hüüdeid. Asja uurima läinud, nägi ta, kuidas üks mees ajab taga tema eest pagevat poissi. Kui poiss oli jõudnud bussipeatusse ja istus pingile, hakkas mees teda haamriga vastu pead lööma. Õnneks kandis üheteistaastane poiss jalgrattakiivrit, mis küll löökide tagajärjel purunes. Erko ei kõhelnud hetkegi, vaid läks kohe appi. Ta hoidis meest kinni ja palus kõrvalseisjatel kutsuda politsei, kes viis mehe psühhiaatriahaiglasse.

Jaanus Nestra
4. märtsi õhtul nägi Tartus väikese pojaga jalutanud Jaanus Nestra, kuidas üks nooruk lõi prügikasti ümber. Jaanus ütles avalikku korda rikkunud noorukile, et ta paneks prügikasti oma kohale tagasi. Selle peale lõi nooruk jalaga Jaanust näkku ja teine nooruk lõi teda pudeliga vastu pead. Jaanus Nestra julge sekkumine korrarikkumisse kutsus esile laia avaliku arutelu kodanike ühiselu ja kodanikukohuse üle.

Nikolai Koluntajev ja Andres-Kenno Õunap
Juulis pussitas Tallinna-Vilniuse bussis üks reisija tema ees istunud kaasreisijat, tekitades talle ohtliku kaelavigastuse. Seda märkas Nikolai Koluntajev, kes tegutses kiiresti ja otsustavalt: tõmbas noaga mehe tähelepanu endale ja surus ta põrandale. Appi tuli Andres-Kenno Õunap, kes aitas rabelevalt ja agressiivselt ründajalt noa ära võtta ja ta käed kinni siduda. Nikolai hoidis ründajat kinni, kuni saabus politsei, Andres-Kenno aga andis kannatanule kuni kiirabi tulekuni esmaabi.

Boriss Gritsjuk
15. septembri pärastlõunal nägi Boriss Gritsjuk abikaasaga Kohtla-Järvel pealt tänavaröövi. Boriss peatas auto ja jooksis kurjategijale järele. Pärast pikka tagaajamist ja korduvat jõukasutamist sai ta süüdlase kätte, kuid kurjategijal õnnestus uuesti joosku pista ja ta asus teda jälitavat Borissi noaga ähvardama. Boriss teatas toimuvast politseile, kes ründaja kinni pidas. Samal ajal oli Borissi naine jäänud kannatanu juures. Tänu Borissile ja tema abikaasale tabati kurjategija ning aidati kannatanut, kes ilmselt poleks suutnud ise röövlit tuvastada.

Kaarel Koger
3. märtsil nägi Kaarel oma naaberkorterist väljumas võõrast inimest. Mõni hetk hiljem väljus sealt veel kaks meest, kel olid käes mustad prügikotid. Kaarel aimas halba ja pidas kahtlase mehe kinni, teised kaks jõudsid põgeneda. Politseijaoskonnas selgus, et mees, kelle korteriühistu esimees oli kinni pidanud, oli staažikas korterivaras.

Irina Martšenko
12. juuli varahommikul leidis Irina Martšenko Narvas Peetri platsil koti, milles olid dokumendid, mobiiltelefon, riided ja võtmed ning üle nelja tuhande euro sularaha. Irina võttis kohe ühendust politseiga ja andis leiu üle. Selgus, et koti omanik oli välismaalane, kes oli sõitnud Narva oma pulmi korraldama ja bussilt maha tulles pagasiga askeldades unustanud ühe koti tänavale. Tänu valvsale ja seaduskuulekale kodanikule ei pidanud ta pulmi edasi lükkama.

Krista Roolaid
Ühel veebruarihommikul nägi Krista Roolaid Tallinnas, kuidas mees lõi vanemat naist näkku ja peksis maha kukkunud naist jalgadega edasi. Kui Krista helistas häirekeskusse, et abi paluda, hakkas ründaja, kirves käes, Krista poole liikuma. Kristal õnnestus peituda autode vahele ja mehe tähelepanu alt pääseda. Krista asus meest jälitama, pidas samal ajal häirekeskusega ühendust ning andis infot mehe välimuse ja liikumissuuna kohta. Mees küll kadus kaubanduskeskuse poole liikudes silmist, kuid lõpuks selgitati välja, et Krista antud tunnusmärkidele sarnanev mees oli juba varem samal hommikul üht naist rünnanud. Politsei pidas kirve, torutangide, haamri ja kahe noaga relvastatud mehe kinni.

Tarmo Uibopuu
14. märtsi õhtul aitas Tarmo Uibopuu Viljandimaal Holstre külas kinni pidada poodi sisse murdnud mehed.

Aleksandr Tjurin
Aleksandr Tjurin viibis abikaasaga kaubanduskeskuses, kui nägi üht väljakutsuvalt käituvat noormeest teist löömas. Aleksandr sekkus ja jäi sündmuskohale, kuni appi jõudsid turvatöötajad, kes juhtumit edasi lahendasid.

Werner-Erich Kulla
Veebruaris tülitas joobes klient ühes Tallinna poes teisi inimesi ja nõudis talle tundmatult vanemalt naiselt agressiivselt raha. Ainsana sekkus kohe kaheksateistaastane Werner, kes sundis mehe jõuga taanduma ja hoidis olukorda politsei saabumiseni kontrolli all. Korrakaitsjad viisid vägivallatseja kainenema, Werner aga andis jaoskonnas tunnistusi, et avaliku korda rikkunud mehe tegevus saaks tõendatud.

Janno Elmi
17. septembril sai Janno Elm kõne sõbralt, kes oli just näinud pealt oma auto ärandamist. Läheduses elav Janno läks kohe maantee äärde, kus üsna varsti märkaski kihutavat autot, ja asus oma autoga kurjategijat jälitama. Samal ajal jagas ta politsei juhtimiskeskusele toimuva kohta pidevalt asjatundlikku infot. Selle põhjal võttis politseipatrull ärandatud sõiduki jälgimise Jannolt üle, peatas teesulu abil sõiduki ja vahistas kurjategija. Tänu Janno Elmi kaalutletud tegutsemisele ei kulunud kurjategija vahistamisele poolt tundigi.