DELFI FOTOD: Kirikulised kogunesid Tallinnas suure reede ristikäigule, osalejaid oli üle tuhande

 (108)

Täna toimus Tallinna kirikutes suure reede ristiretk, millest korraldajate sõnul võttis osa üle tuhande kirikulise. Tänavu langevad uue ja vana kalendri järgi peetavad ülestõusmispühad kokku ja nii võtab ristikäigust osa rohkem kirikuid.

Tänavu tähistab kristlik kirik üle maailma reformatsiooni 500. aastapäeva, ühtlasi on juhtumisi tänavu aasta, mil langevad kokku uue ja vana kalendri järgi peetavad ülestõusmispühad. Seetõttu oodati, et selle aasta suure reede ristitee rännakust Tallinnas kujuneb erakordne sündmus, kuhu on kaasatud kõik Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud.

Korraldajate sõnul võis Tallinna Jaani kirikusse kogunenute arv olla üle tuhande.

Ristiteele saabunuid tervitasid EELK peapiiskop Urmas Viilma, Püha Tooli apostellik nuntsius Tema Ekstsellents Peapiiskop Pedro López Quintana ja Evangeelsete Kristlaste ja Babtistide Liidu president Erki Tamm.

Ristitee marsruut on esimest korda kavandatud nii, et see möödub ka Peeter-Pauli katedraalist (Rooma-Katoliku kirik), Oleviste kirikust (Eesti EKBK Liit) ja Aleksander Nevski Katedraalist (Vene Õigeusu Kirik).

Jaani kirikust liiguti üle Vabaduse väljaku ja Raekoja platsi Peeter-Pauli katedraali, sealt edasi Oleviste kirikusse ja Neeva Aleksandri katedraali, lõpuks jõuti välja Tallinna Toomkirikusse. Ristitee peatuste mõtisklustekstid olid isa Rein Õunapuu sulest ning neid kandsid ette näitlejad Carmen Tabor ja Andres Roosileht.

Seotud lood:

Suure reede ristitee algas kell 12.30 Tallinna Jaani kirikust, läks üle Vabaduse väljaku ja Raekoja platsi Peeter-Pauli katedraali, sealt liiguti edasi Oleviste kirikusse, järgnevalt peatuti Aleksander Nevski katedraali juures ja lõpuks jõuti välja Tallinna toomkirikusse.

Kristuse ristitee (Via Crucis) ehk valutee (Via Dolorosa) on Jeesuse surmapäeva mälestamine ja mõtteline kaasaskäimine tema kannatusteel. See traditsioon on pärit palveränduritelt, kes Jeesust jäljendades käisid Jeruusalemmas läbi sama teekonna, mille Issand suurel reedel kohtukojast hauakoopani läbis.

Läbi aegade on sellest välja kujunenud 14 peatusega palveteekond, mida palvetatakse ka mitmetes Eestimaa kogudustes.