Kõigepealt anti kõigile kandidaatidele kümme minutit, et oma visioon esitada. Seejärel andsid kandidaadid oma ideid edasi küsimustele vastates.

Esimesena sai loosi tahtel sõna biomeditsiinitehnoloogia professor, teadlane Mart Ustav (65), kelle sõnul tuleb TTÜ-s teadustegevus viia kõrgemale tasemele, tekkima peab partnerlus ettevõtjate ja teadlaste vahel, sest teadustööd sahtlisse kirjutada pole mõtet.

Ustavi sõnul tuleb vähendada BA õppekavade arvu, doktorikraad ei pea olema ülikooliõppe kõrgeim tase. Ta märkis, et avatud ülikool on vaja muuta kohaks, kus viiakse läbi ettevõtjate täiendõpet. Ustav leiab, et TTÜ peab olema rahvusvaheline ülikool ning 20 protsenti õppejõududest ja õpilastest peaks olema välismaalased. Lisaks peaks tema hinnangul suurenema Eesti ülikoolide vaheline koostöö.

Akadeemik Andrus Salupere (57) ütles oma valimisplatvormi tutvustades, et lähiaastatel tuleb erilist tähelepanu pöörata traditsiooniliste insenerierialade arendamisele. BA õppekavade arvu tuleb ka tema hinnangul vähendada ja magistri- ja doktoriõppe osa peab suurenema. 

Salupere nimetas olulisena ka teadlaste ja ettevõtjate vahelist suhtlust. "Ettevõtjad peaks teadma, et TTÜ-st saavad nad lahenduse oma probleemidele," sõnas Salupere. Seetõttu peab juhtkond tema sõnul olema avatud koostööle ettevõtlus- ja avaliku sektoriga. Loosungina ütles Salupere, et TTÜ peaks olema majanduse- ja ettevõtluse vedur.

Veel märkis Salupere, et praegu pole kooli sees piisavalt sünergiat ning sellega tuleb tegeleda.

Kahel korral Tartu ülikooli rektoriks valitud Jaak Aaviksoo (61) sõnul on vaja palju paremat poliitikat, kui pakutakse, aga poliitikud ei lahenda ülikooli probleeme. Aaviksoo kinnitas, et ta kavatseb teaduslippu kõrgel hoida, kuid rõhutas, et ta ei tõstaks sinna kogu energiat. Aaviksoo sõnul on eesmärk, et ülikoolist tuleks rohkem praktilist kasu.

Rahvusvahelistumine ei tohiks Aaviksoo hinnangul olla eesmärk omaette. "Üliõpilased, kes tulevad kaugemalt, peavad andma lisandväärtuse. Välismaa õppejõud on täpselt sama head kui Eesti õppejõud, aga meil on lüngad, sinna nad kutsumegi," sõnas Aaviksoo. Tema hinnangul pole põhjust paika panna, mitu protsenti peaks õppureid ja õppejõude välismaalt tulema, kuna olulisem on kvaliteet.

Ka Aaviksoo mainis sünergia parandamise tähtsust ning ütles, et ülikooli ja ettevõtluse partnerlus peab ulatuma välja Eesti piiridest. "Suured kaubamärgid ja sügavad taskud peavad olema meie partneritel, ja sinna saame panna oma käe, kui meil on mida vastu anda," lausus Aaviksoo.

"Loomulikult ei näe ma oma tulevikku erakonnapoliitikuna, küll aga arvan, et see kompetents, mis poliitikaga kaasas käib, oskus seista oma huvide eest, oskus ühitada oma huve riigi ja partnerite huvidega on tehnikaülikooli tulevikule äärmiselt vajalik," lausus Aaviksoo.

Aaviksoo rõhutas, et maailmas oodatakse pigem vähem aga paremini. Nii võrdles ta rektorit aednikuga, kes ei saa aias korraldada konkurentsipõhist kasvamist, kuna see lõpeks võssa kasvamisega. "Saame teha ainult neid asju, mida me teeme hästi," rõhutas Aaviksoo.

Hiljem võimalikke koondamisi puudutavale küsimusele vastates ütles Aaviksoo: "Kindlasti võivad tekkida olukorrad, kus on vaja kokku tõmmata, aga neid olukordi ei ole vaja karta."

TTÜ õppeprorektor Jakob Kübarsepp (68) ütles, et TTÜ ei tohiks olla keskendunud vaid tehnikateadustele, vaid haridust andma ka sotsiaal- ja loodusteadustes. Oma prioriteetides aastani 2020 mainis Kübarsepp õpetamise ja õppimise kvaliteeti, infotehnoloogiavaldkonda, elukestvat õpet. 

Rahvusvahelisuse osas mainis ka Kübarsepp nagu Ustavgi, et eesmärgiks võiks võtta näiteks 20 protsenti välisõppureid ja -õppejõude. Rahastusest rääkides ütles Kübarsepp, et rahastusmudel tuleb ajakohastada ning see peab olema läbipaistev. Elukestva õppe jaoks peab ülikool tema sõnul pakkuma erinevaid õppevorme ning ka see võiks olla rahvusvaheline.

Rektor valitakse 22. mail

Täna kell 14 algas Tallinna tehnikaülikooli rektorikandidaatide avalik väitlus TTÜ aulas. Väitlust juhtis TTÜ vilistlaskogu ja arengufondi nõukogu liige, AS Eesti Telekom juhatuse esimees Valdo Kalm. 

Tallinna tehnikaülikooli rektori ametikohale esitati kokku kaheksa kandidaati. Valimiskomisjon registreeris märtsis seitse nõuetele vastavat kandidaati. 

Kuratoorium hindas kandidaatide sobivust rektori ametikohale ja kandis neist valimisnimekirja neli: Jaak Aaviksoo, Jakob Kübarsepa, Andrus Salupere ja Mart Ustavi.

Kuratoorium valib rektori 22. mail viieks aastaks. Rektor astub ametisse 1. septembril 2015.

Rektorikandidaatide avalikku väitlust saab ka tagantjärele vaadata: