Justiitsministeerium soovib jõulisemalt luubi alla võtta selle tegevusteringi, mis puudutab paadunud kurjategijaid. Nendeks on ministri sõnul isikud, kes on korduvalt tõstnud käe lähedaste vastu, kes on ühiskonnale ohtlikud ja kelle jaoks senine karistuspoliitika, nagu näitab nende retsidiivsus ehk korduv kuritegevus, ei ole andnud tulemusi.

"Hea näide on siin kriminaalses korras joobes autoga ringi sõitjad. Sadu inimesi teeb seda korduvalt, olles ise juba kohtus süüdi mõistetud. Ja minu sõnum on selline, kui neile ei ole mõjunud ei tingimisi karistus ega rahatrahv: nad peavad minema tingimusteta reaalselt vangi," ütles Reinsalu resoluutselt.

"Teine teemadering puudutab seda, kui meil on isikud, kes on välismaalased, aga kes on tõstnud käe kaasinimeste või nende vara vastu. Sellisel juhul peaks riik jõulisemalt ütlema välja, ja sellekohane programm on ettevalmistamisel, et need inimesed ei ole teretulnud. Meie riigi huvi on need isikud siit riigist välja saata," ütles justiitsminister.

Kolmanda teemana tõi Reinsalu välja korduvalt karistatud inimeste vangistusjärgse kontrolli, et vähendada uute kuritegude sooritamise võimalust.

Väga tähtis on see, et ühiskond ütleb, et riik on valmis teid kaitsma kogu oma jõuga, teie kõrval olema, suunama selle vägivallatseja, kui koletis on tõstnud käe lapse vastu, jäigalt vangikongi.

Isikuvastaseid kuritegusid on eelmise aasta statistika põhjal rohkem registreeritud, kuid Reinsalu sõnul on selles peidus ka positiivne trend. "Julgetakse võtta ühendust ja sellest teada anda, kuna ühiskonnas see teavitustöö on tegelikkuses, ma loodan, hakanud vilja kandma," märkis justiitsminister.

"Perevägivallas on hüppeline tõus 10 protsenti ja teiseks on ka seksuaalkuritegudes, kus 85 protsendil juhtudest on kas vahetu või kaudne ohver laps, on see hüpe ligi 35 protsenti. Riik on võtnud selle teema oma prioriteediks, püüab sellest ka teavitada," kinnitas Reinsalu.

Tema sõnul on kõige keerulisem see, et naised, kelle suhtes kasutatakse vägivalda, ei julge pöörduda politsei poole, ja lapsed, kelle suhtes vägivallatsetakse, ei julge täiskasvanud inimeste käest abi otsida.

"Siin on väga tähtis see, et ühiskond ütleb, et riik on valmis teid kaitsma kogu oma jõuga, teie kõrval olema, suunama selle vägivallatseja, kui koletis on tõstnud käe lapse vastu, jäigalt vangikongi," rääkis Reinsalu, lisades, et arendatakse ka lähisuhtevägivalla vastast teraapiavõimalust.

Laste seksuaalse väärkohtlemise osas vaatab ministeerium kehtivad karistusseadustiku normid üle. "Väga oluline on ka see põhimõte, et kui me näeme, et isik tegelikult oma kuritegelikku käitumuslikku joonist ka vanglakaristuse korral ei muuda, siis kuidas me pärast vangistust teda kontrolli all hoiame nõnda, et ta ei oleks kas lähedastele, alaealistele või kogu ühiskonnale uuesti ohtlik," sõnas Reinsalu.

Vaata galeriid kriminaalstatistika tutvustamiselt!

Täna tutvustati Justiitsministeeriumis 2015. aasta kuritegevuse statistikat, millest selgus, et tapmisi (40) oli eelmisel aastal vähem kui varasemalt.

Mõnevõrra tõusis registreeritud vägivallakuritegude arv 7489 pealt 7889 peale. Vägivaldse rünnaku ohvriks langes 2015. aastal 2,3 protsenti Eesti elanikest. Politseid teavitas enda sõnul 40 protsenti ohvritest.

Perevägivallaga seotud kuritegude arv kasvas 10 protsenti. Eelmisel aastal registreeriti kokku 2997 sellist juhtumit. Perevägivald moodustab 10 protsenti kõigist kuritegudest ja 38 protsenti kõigist vägivallakuritegudest. Perevägivallajuhtumitest 2/3 pannakse toime praeguste või endiste elukaaslaste vahel. Ohvritest 82 protsenti on naised ja 16 protsenti mehed.