Eerik-Niiles Kross ütles möödunud aasta suvel Yana Toomi Süüria-külastust kommenteerides, et jääb mulje, et Toom tegutseb teadlikult Assadi legitimeerimise huvides. Nüüd oli Kross aga arutelu modereerimas. Samas polnud täna Süüriast kõnelemas üksnes Toom, vaid Toomi büroo korraldatud arutelul kõnelesid ka Urmas Paet, Andrejs Mamikins, Alexey Muravyev ja Aleksei Ivanov.

Eurosaadik Urmas Paet on endine välisminister ja Süüriat külastanud kahel korral. Euroopa Parlamendi liige Lätist, kes viimati Toomiga koos Süürias käis, Andrejs Mamikins, on külastanud Süüriat kahel korral.

Kõneles ka Alexey Muravyev, kes Toomi büroo kirjelduse järgi tunnustatud ekspert Lähis-Ida ning eeskätt Süüria alal, mitme raamatu ning hulga teaduslike artiklite autor süüria ja araabia keelest ja kultuurist. Rahvusvahelise Princetoni süvauuringute instituudi liige, orientalist, ajaloolane, religiooniekspert; НИУ ВШЭ Orientalistika Instituudi Lähis-Ida valdkonna juhataja; dotsent, ajaloo teaduste kandidaat.

Sõna sai ka ühe korra Süüriat külastanud PBK ajakirjanik Aleksei Ivanov. Samuti kolm korda Süürias käinud eurosaadik Yana Toom.

Üritusel kõneldi eesti ja vene keeles, kohapeal abiks sünkroontõlge.

Katastroofi osas erimeelsusi pole, küll aga ses osas, kuidas selle lahendamisse panustada

Eerik-Niiles Kross ütles esmalt sõna saades, et Yana Toomist on saanud Eesti suurim Süüria-asjatundja ja temast on kena oma kogemusi jagada ja rääkima kutsuda ka inimesi, kes tingimata tema seisukohti ei jaga.

Endine välisminister Urmas Paet ütles oma sõnavõtus, et kui Euroopa vahetus läheduses toimub tragöödia, siis südametunnistusega inimesi ei jäta see emotsionaalselt puudutamata. Eestissegi on aastaga jõudnud umbes sada Süüria põgenikku. Paet meenutas, et kui tema 2009. aastal Süürias käis, loodeti, et Süürias võivad toimuma hakata teisesuunalised muutused ja suhted läänega avaneda.

Keeruliseks muudab Paeti sõnul praeguse olukorra see, et Süürias pole võimalik kedagi toetada, et praegune olukord lõpeks: ei saa toetada terrorit külvavat Islamiriiki ega ka president Bashar al-Assadi režiimi, mis on oma riigi elanike vastu kuritegusid toime pannud. „See on põhjus, miks konflikt on jäänud venima,” selgitas Paet.

Viimase aasta jooksul on küll Venemaa Assadile jõudu juurde andnud, kuid lõpplahendust pole see lähemale toonud ja konflikt jätkub täie hooga. Paet lisas kaaskõnelejatele viidates, et humanitaarolukorra või katastroofi osas erimeelsusi pole, küll aga selles osas, kuidas tuleks panustada olukorra lahendamisse.

Paet märkis, et Süüriast on põgenenud üle kuue miljoni inimese, kellest umbes pool on pagenud Assadi eest, ülejäänud ISISe ja teiste kaabakate eest. Paet rõhutas, et ainuke põhjus, miks Assadiga peaks asju ajama on see, et leida poliitiline küünilispragmaatiline lahendus sõja lõpetamiseks. See ei vabasta Assadi aga vastutusest sõjakuritegude ees, mis omakorda pole kindlasti riigisisene asi.

Eerik-Niiles Kross märkis, et Assadiga räägitakse mingil määral läbi, aga ISISega ei taha ilmselt keegi läbi rääkida. Süüriast on põgenenud 4,8 miljonit inimest, peale selle on Süüria sees 8-9 miljonit põgenikku, kes on lahkuma pidanud oma kodust. Kross lisas, et üle 12 protsendi kogu Süüria elanikkonnast on saanud kas surma või haavata.

Ürituse lõpus lisas Paet, et ta on meelitatud, et teda kõnelema kutsuti. „Nende inimeste vahel, kes mõtlevad ühtemoodi, on väga lihtne selliseid arutelusid pidada. Nii et see, et Yana Toom koos mõne sõbraga tuli mugavustsoonist välja – ma väga tunnustan seda,” kiitis Paet. Toom vastas omakorda, et hoopis Paet tuli mugavustsoonist välja.

Igal juhul paistavad nad olevat ühel meelel selles, et üldiselt nad ühel meelel pole. Tõsi, kui Paet sõnas, et Süürias toimuv ei ole Venemaa ja USA sõda, vaid põhjused on siiski kohapeal, lausus Toom, et ta on Paetiga nõus täpselt kaks korda aastas, ja see on üks neist juhtudest.