Poliitik Yana Toom ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Andrei Hvostov saabusid täna hommikul Moskva kaudu Tallinnasse. Lendu alustati Liibanoni pealinnast Beirutist, kus nad ka ööbisid. Samuti ööbiti ka Süüria pealinna Damaskuses.

Toom ja Hvostov kohtusid Süüria presidendi Bashar al-Assadiga ja külastasid põgenikekeskust. Toom käis ka Venemaale kuuluvas Hmeimimi sõjaväebaasis asuvas taaslepitamiskeskuses.

Olete varem öelnud, et maksite Süüria reisi ja hotellikulude eest ise. Kes teid Süüriasse kutsus?

Süüria saatkond Madridis.

Kas see oli juhus, et samal ajal, kui Euroopa Parlamendi saadikud Süüria presidendiga kohtusid, sõlmisid Süüria, Türgi ja Venemaa relvarahukokkuleppe? Ehk kas on võimalik, et teid toodi teadlikult selleks ajaks sinna, et näidata europarlamendi saadikute kohaolekut ja kuidagi legitimeerida Süüria ja Venemaa poliitikat?

Ma ei leia, et saadikute kohalolek võib midagi legitimeerida või delegitimeerida. Ma ei ole europarlamendi spiiker. Olen europarlamendi liige ja ainsad, keda ma esindan, on minu valijad, mitte europarlament. Kuna see oli mitteametlik reis minu jaoks, siis mul ei olnud mingisuguseid volitusi läbirääkimisi pidada või kedagi esindada. Nii et see on välistatud. Teine asi on see, et see algne põhjus, miks me sinna üldse läksime, oli see, et me pidime minema Alepposse. Aga kahjuks selle aja vältel kaotasid valitsusväed kontrolli ühe teelõigu üle kuskil 15 kilomeetri ulatuses, nii et lihtsalt ei olnud võimalik sinna minna. Ainuke variant oli soomukitega kohale jõuda, aga seda riski nad enda peale ei võtnud, sest kellelgi polnud vaja kolme europarlamendi saadiku laipa. Alepposse sõit jäi ära ja nii see asi läks.

Teie visiit sattus samale ajale ka Venemaa föderatsiooninõukogu väliskomitee esimehe Konstantin Kossatšovi visiidiga. Kas see võib olla kuidagi Venemaa poolt välja mängitud?

Ma usun, et see oli välja mängitud kas Venemaa või Süüria poolt, mind see üldse ei häiri, kui Assad võttis vastu korraga kahte delegatsiooni. Me saime ikkagi oma küsimused küsitud ja oma vastused küsimustele saime samuti kätte.

Mida täpsemalt Assadiga arutasite?

Meil oli poolteist tundi see arutelu, teemadering oli päris lai. Mina küsisin temalt nelja küsimust ja sain ka ammendavad vastused. Ma küsisin, mida ta ootab uuelt Ameerika presidendilt, mis on tema ootused seoses Trumpi ametiajaga. Küsisin, kuidas ta hindab Euroopa Liidu humanitaarabi Süüriale ja sellele piirkonnale, mis on tema kontrolli all. Kui jutt läks vaherahu peale — tal on väga teravad suhted Erdoganiga, isiklikud muuseas —, ma küsisin ka seda, et kuidas suhtuda tema arvates Euroopa Liidu poolt vaadates sellesse, et Erdogan pidevalt n-ö blackmailib Euroopat ja räägib, et kui ma ei saa seda või toda või viisavabadust, siis ma teen piirid lahti ja lasen teile sinna paar miljonit põgenikku sisse. Et kui tõsiselt seda võtta. Andrei Hvostov, kes oli ka kohtumise juures, keda ma tirisin varrukast sisse, kuigi see on protokolli rikkumine, aga kuidagi läks läbi, tahtis, et ma küsiksin ka selle kohta, kuidas Assad suhtub sellesse, et Erdogan praegu plaanib ehitada seina Süüria-Türgi piirile.

Täitsa lai ring asju. Venelased rääkisid oma asju. Itaallane oli väga mures, sest Itaalia on see esimene riik, kes võtab enda peale kogu põgenikelaine. Nemad on väga murelikud. Nii et oli päris huvitav ma ütleks.

Mida Assad Euroopa Liidu tegevusest arvab, kuidas ta seda näeb?

Ta rääkis ka eelmine kord ja kordas ka praegu seda, et sanktsioonid, mis on Assadi režiimile kehtestatud, toovad tegelikult kahju tsiviilelanikele — mina seda seisukohta jagan. Kui me ei taha toetada Assadi režiimi, peaksime ikkagi aktiivsemalt toetama tsiviilelanikke, sest 80 protsenti ümberpaigutatud isikutest asuvad just Assadi kontrollitaval territooriumil ja nad on väga raskes olukorras.

Me külastasime ümberasustatud põgenike keskust. Väljas oli 2 kraadi võib-olla, lapsed on väljas paljajalu — see nagu pole normaalne. Me peame jõudma ka sellele sõjapoolele oma abikäega.

Rääkisite varem samamoodi, et läksite eelkõige põgenikekriisi pärast. Kas kohtusite ka inimestega tänavalt ja rääkisite nendega?

Tänaval inimestega väga ei õnnestunud kohtuda, sest see graafik oli väga tihe. Aga just tagasiteel arutasime Itaalia kolleegiga, et jaanuaris või hiljemalt veebruari keskel me peame jõudma Alepposse, me peame sinna jõudma UNHCRi (ÜRO Pagulasamet) kaudu, ehk siis ÜRO juures tegutseva põgenikeorganisatsiooniga, et see pilt oleks ikkagi täiuslik, sest ma tunnen, et mul endal praegu on selge ettekujutus asjast, aga see on mõistagi ühepoolne, sest teisel poolel pole ma käinud.

Vaatamata sellele, et see oli päris vastuoluline visiit, on mul hea meel, et ma viibisin selle ajaloolise sündmuse juures.
Yana Toom

Mis on selle visiidi tulemus?

Tulemuse kohta ma öelda ei oska. Ma pean natuke mõtlema selle üle. Ma tunnen, et ma sain kogemuse võrra targemaks. Kogemus oli see, et reisikava läks untsu, aga sellegipoolest oli huvitav. Minu jaoks oli isiklikult väga hea kogemus, et mul oli kaasas Andrei Hvostov, sellepärast et poliitikul on peeglit vaja. Kui me käime oma nõunike ja tiimiga, siis see pole see. Kui on täitsa kõrvalt inimene, siis sa ise hindad oma tegevust natukene teistmoodi. See oli väga vääriline kogemus. Ma loodan, et ta sellest võib-olla ka kirjutab, mida ta seal nägi oma silmaga, siis on mulle ka väga huvitav lugemine.

Tore on kahtlemata ka see, et kui sa oled õigel ajal õiges kohas, sest vaatamata sellele, et see oli päris vastuoluline visiit, on mul hea meel, et ma viibisin selle ajaloolise sündmuse juures. Seni vaherahu peab, ükski teine vaherahu niikaua ei pidanud.

Ehk siis te tõdete, et see oli vastuoluline visiit. Kuidas te sellesse ise suhtute?

Vaadake, ma pole seda tüüpi inimene, kes tormab kohe järeldusi tegema. Andke mulle aega, küll ma sellest põhjalikult kirjutan lähipäevil. Mul on kaks tundi und ja ma ei hakka veel seda läbiseedimata kogemust siin välja laadima.

Ütlesite, et käisite põgenikelaagris, kohtusite Assadiga. Mida te veel Süürias tegite?

Me käisime ka Vene sõjaväebaasis Hmeimimis. Pigem mitte sõjaväebaasis, sest me olime esimesed NATO liikmesriigi inimesed, kes sinna sattusid, nii et muidugi meid tehnika juurde ei lastud, me ei läinud sinna. Minu jaoks on see vaatepilt — ma ei tea sellest midagi. Seal on selline asi nagu sõdivate poolte taaslepitamiskeskus. Rääkisime nende inimestega, aga kuna tuli äikesepilv — meie programmis pidi see külastus olema kaks ja pool tundi, aga kestis natuke alla tunni —, nii et me sisuliselt jooksime mööda seda asja. Ma jõudsin klõpsutada mõned kaadrid ja sõitsime minema. Nii et ühtegi küsimust ma seal ei esitanud, kuigi küsimused minul olid.

Millised küsimused teil olid?

Nad rääkisid näiteks sellest, et neil oli suuroperatsioon, kui nad viisid 15.-22. detsembril Aleppost läbi seitsme humanitaarkoridori välja 31 000 inimest. Kuidas seda täpsemalt tehti, seda kajastas ka Reuters ja muud agentuurid. Mäletate kui põletati busse, tapeti bussijuhte jne? Aga kuidas see asi üldse käis, mis sellest edasi sai, kuhu need viidi, kes seda rahastas — see kõik jäi paraku küsimuta, sest lihtsalt polnud aega. Muidu oleksime seal uue aastani olnud, mida mu pere kindlasti ei andestaks.

Kas Euroopa parlamendi saadikule on kohane käia Hmeimimis Vene sõjaväebaasis?

Kordan veelkord, mina käisin taaslepitamiskeskuses, mis juhtumisi asub sõjaväebaasis. Teisalt ma tegin seda visiiti omal vabal ajal oma enda kulul ja ma esindan mitte kedagi peale iseenda.

Milline olukord valitseb praegu Süürias ja kas te tundsite ka ise ohtu?

Ausalt öeldes, ma kujutan ette, et võrreldes sellega, mida me näeme telekas, on Damaskus comfortable bubble, et selline päris ohutu koht. Seal on huvitavad asjad, näiteks veevärk on ISISe kontrolli alla ja Assad maksab ISISele, et nad ei laseks seda õhku. Nii et iga kord kui sa pesed hambaid, mõtled, millega sa praegu hambaid pesed, sest oli siin just mõned päevad tagasi juhus, kus joogivett mürgitati naftaga. Sellised asjad, millega kohalikud on harjunud. Näiteks paar tundi enne vaherahu kõlas võimas plahvatus, kohalikud jätkasid oma õhtusööki. Me olime üllatunud.

Kas olete reisist ka Jüri Ratase või mõne teise poliitikuga rääkinud ja selle visiidi täpsemat sisu arutanud?

Reisi vältel ei ole, enne seda ütlesin, et lähen Süüriasse ja mul on kaasas Eesti Ekspressi ajakirjanik, kuna eelmine kord Eesti Ekspress oli see väljaanne, mis tundis mitte sellist pealiskaudset, vaid tõsist huvi selle vastu, mida ma seal tegin. Krister Kivi tegi minuga suure põhjaliku intervjuu, nii et esimene, keda ma kutsusin, oli Krister Kivi, aga ta parasjagu viibis Malis. Kuna mul oli vaja vastust ruttu, siis järgmine oli Andrei Hvostov, kellele ma helistasin ja kes oli ka nõus tulema. See oli kõik, mida ütlesin. Kui neil on küsimusi, eks nad neid küsimusi esitavad ja ma olen meelsasti valmis vastama.

Nii et järgmisel aastal uuesti Süüriasse?

Ma loodan, et me pääseme järgmisel aastal Süüriasse teisele poole rindejoont, et kuulata ka sealseid inimesi, sest ausalt öeldes see, mida mulle räägiti seekord, ei erinenud oma sisu poolest sellest, mida ma kuulsin juulikuus. Nii et ilma Aleppota see polnud päris see, mida ma tahtsin.