Meeleavaldusel anti Prantsusmaa Suursaatkonnale üle Prantsusmaa presidendile François Hollande´ile suunatud pöördumine, millega nõutakse Mistrali dessantlaevade Venemaale üleandmise viivitamatut tühistamist.
Pöördumises juhitakse tähelepanu asjaolule, et samal ajal kui Euroopa Liidu valitsused mõistavad Vene sõjalise agressiooni selgelt hukka, valmistub Prantsusmaa üle andma Venemaale kaht ülimoodsat Mistrali tüüpi dessantlaeva, millest üks kannab nime "Sevastoopol".
Prantsuse suursaadik Michel Raineri kommenteeris Delfile, et Prantsusmaa on vankumatul seisukohal selles osas, et ei saa aktsepteerida rahvusvahelise õigusega vastuolus olevat riigipiire kõigutavat tegevust, millega võib kaasneda hulgaliselt äärmiselt raskeid tagajärgi.
"Samas soovime taastada dialoogi pingete leevendamiseks. Prantsusmaa kuulub nende riikide hulka, kes koheselt teatasid, et Krimmi referendum on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Täna koguneb Brüsselis välisasjade nõukogu, et arutada vastuvõtmist ootavaid otsuseid," teatas Raineri.
"Just selles kontekstis tuleb tõlgendada "Mistrali" lepingut. Lisaks kavandas Prantsusmaa eelmisel nädalal 18. märtsiks Prantsuse välisministri ja kaitseministri visiidi Moskvasse, tingimusel, et sellest kohtumisest võiks kasu olla. Kõik oleneb antud juhul referendumi tulemusest ja Venemaa järgnevatest sammudest," kommenteeris Raineri.
IRLi pöördumises Prantsusmaa presidendile on märgitud, et Eesti ja teised Balti riigid, kelle kodanikud on poole sajandi vältel omaenda nahal saanud tunda Nõukogude Liidu 1940. aasta agressiooni tagajärgi, tunnevad endid iseäranis haavatavatena.
„Juhul, kui Lääs ei suuda ilmutada piisavat otsustuskindlust tõkestamaks Vene agressiooni Ukrainasse, võidakse samu Mistrale lähemas tulevikus kasutada dessantide teostamiseks ka Balti riikide kaitsmata läänerannikule,“ leiab IRLi fraktsioon.
Pöördumises nõutakse Prantsusmaa võimudelt Mistralide Venemaale üleandmise viivitamatut tühistamist. „See on ainus tee tagamaks seda, et Euroopa solidaarsusel ja vastuseisul Venemaa agressioonile on tõsiseltvõetav tähendus. Praegusel hetkel tunnevad paljud Eesti kodanikud endid kõrvaletõrjutuina ja reedetuina samasse Euroopa Liitu kuuluva liikmesriigi ärihuvide nimel.“