DELFI FOTOD JA VIDEO: Paet pärast kohtumist Saksa välisministriga: Venemaa kaasmaalaste poliitika puudutab pea kõiki Euroopa riike
Urmas Paet toonitas tänasel Tallinna pressikonverentsil Saksa välisministri Frank-Walter Steinmeieriga, et Vene kaasmaalaste poliitika ei jäta enamikku Euroopa riike puudutamata, eriti olukorras, kus Vene kogukonna arvukus on kõikjal pigem suurenenud kui vähenenud.
Frank-Walter Steinmeier saabus Eestisse öösel, et arutada Urmas Paetiga Ukraina kriisi küsimusi. "Kohtumine toimus Saksa poole ettepanekul teisipäeva hommikul Tallinnas," ütles Urmas Paet laupäeval Delfile.
Paet sõnas pressikonverentsil, et on igati asjakohane, et nii Euroopa liidu kui NATO partnerid arutavad omavahel olukorda, mis on kujunenud ja edasi kujunemas. Eesti välisminister kordas üle, et Venemaa agressiooniga Ukrainas on muutunud kogu Euroopa julgeolekukeskkond ja Ukraina vastane agressioon ega ka Vene Föderatsiooni Nõukogus vastu võetud resolutsioon, mis annaks justkui õiguse kasutada vägesid teises riigis, pole aktsepteeritavad. Ta rõhutas, et Krimmis korraldatav referendum pole Ukraina põhiseadusega kooskõlas.
"Retoorika, nagu oleks Venemaal õigustus - kuigi jääb ebaselgeks mille eest - oma kodanikke kaitsta, pole samuti vastuvõetav. Eriti kui samal ajal jagatakse laiali Vene kodakondsust. Sellised sammud ei sobi 21. sajandisse. Rahvusvahelise kohaloleku tekitamine Krimmi on vajalik, selle eestvedaja peaks olema OSCE ja ka EL-i kohalolek peaks kasvama," ütles Paet.
Paeti sõnul kogunevad järgmisel esmaspäeval EL-i välisministrid ja siis vaadatakse edasi, mida EL saab teha, et viimastel nädalatel nähtud käitumist peatada.
Paet vastas ka saksa ajakirjanike küsimustele Ukraina-Eesti paralleelide ja skandaalse Ashtoni telefonikõne kohta.
"Ma ei tõmbaks Ukraina sündmuste osas mingeid paralleele Eesti või teiste Balti riikidega. Kaasmaalaste huvide kaitsmine puudutab pea kõiki Euroopa riike, viimasel ajal on vene kogukonnad kõikjal suurenenud, Baltikum pole unikaalses olukorras. Vene kogukondi leiab täna pea kõigis
Euroopa riikides, mõnedes arvukamalt kui Eestis," viitas Paet. Ta rõhutas, et Balti riigid on EL-i ja NATO liikmed, mis eristab neid oluliselt Ukrainast. Samuti tõi Paet välja asjaolu, et kriis mõjutab kogu Euroopa julgeolekut.
Pealt kuulatud telefonikõne kohta kordas Paet üle, et ei väljendanud selles oma seisukohta, vaid vahendas seda, mida Maidanil talle räägiti. "Kuriteod, mis Ukrainas sooritati, mis kümnete tapmisega lõppesid, seda tuleb erapooletult uurida nagu iga kuritegu," tõdes Eesti välisminister.
Paeti hinanngul on ka NATOl oluline keskenduda eelseisva tippkohtumise valguses kollektiivkaitse põhimõttele.
Euroopa Liidu rollist rääkides rõhutas Paet, et liikmesriigid peaksid sellistes kriisiolukordades mõtlema rohkem Euroopa julgeolekule. "Energiapoliitika on Euroopa julgeoleku seisukohast väga oluline," ütles ta. "Seetõttu peame seadma selgeid eesmärke Euroopa energiasõltumatuse suurendamiseks ja allikate mitmekesistamiseks," lisas Paet.
Välisminister Paeti hinnangul näitab praegune olukord Ukrainas idapartnerluse koostööraamistiku olulisust. "Euroopa liidu idapartnerlus lähtub eeldusest, et kaubandustõkete kaotamine ja vabakaubandusala laienemine, mida toetavad demokraatlikud struktuurid ning läbipaistev õigussüsteem, on kasulik kõigile osapooltele," lausus Paet. "Koheselt on vaja allkirjastada assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingud nii Ukraina kui ka Moldova ja Gruusiaga," rõhutas Paet.
