Ossinovski ütles pärast Valga haigla juhtide, kohalike elanike ja omavalitsusesindajatega kohtumist, et eesmärk oli erinevad osapooled kokku tuua.

“Tegemist on teemaga, millel on oma meditsiiniline komponent juures, aga teisest küljest kahtlemata on ka kohaliku kogukonna arvamusega arvestamine, ärakuulamine, murede arvesse võtmine asjakohane. Paraku peame tunnistama, et selles protsessis seda õigeaegselt ei tehtud,” nentis Ossinovski.

“Nõukogu hakkas kinniste uste taga midagi otsustama enne, kui kohaliku kogukonnaga sellel teemal räägiti. Isegi, kui jõutakse meditsiinilistel põhjustel selleni, et need otsused tuleb vastu võtta, siis tuleb enne läbi mõelda, plaan peab paigas olema ja kohaliku kogukonnaga peab olema läbi räägitud," sõnas Ossinovski.

Ministri arvates on ebanormaalne, et inimesed koguvad tuhandete kaupa allkirju, et neid kuulataks ära. "See oli teada, et see teema on emotsionaalne ja oluline. Seda ei tohi mingil juhul vaiksel nõukogu kabinetis ära otsustada. Selle asemel tehti otsus ja siis hakati selgitama. Niimoodi ei käi," pahandas Ossinovski.

"Täna olid kõik laua taga, kuulasime ära naistearstide seltsi arvamuse, mis tõepoolest ütleb selgelt, et laste ja emade turvalisus on suuremas riskis nendes kohtades, kus sünnitusi on liiga vähe, mis on tõsine argument, ja teisest küljest kuulasime ära ka kohaliku kogukonna mured ja küsimused selles kontekstis,” kirjeldas Ossinovski.

Laias laastus võib kohalike mured Ossinovski sõnul kaheks jagada. “Ühelt poolt on küsimus selles, et puudub tänaseni lõplik kindlus selles osas, mis Valga haiglast üldse saab, millist tervishoiuteenust Valga maakonnas üldse tervikuna saab. See on kindlasti ääretult oluline küsimus. Võrgustumise protsessis Tartu ülikooli kliinikumiga palusin ka mina omalt poolt, et nii kliinik, Valga haigla kui ka haigekassa lepiksid selles kokku. See kokkulepe on olemas, see pikaajaline plaan on põhimõtteliselt ka valmis, aga sellest ei ole kohaliku kogukonnaga räägitud ja on tekkinud tunne, et sünnitusabi on üks eriala, mis läheb kinni, ja tulevikus hakkab neid veel tulema,” heitis Ossinovski ette.

“Mis puudutab sünnitusabi, siis inimestel on täiesti praktilised ja arusaadavad mured, mis puudutavad seda, millisel viisil inimene saab Tartu ülikooli kliinikumisse juhul, kui selline otsus (sünnitusosakonna sulgemine — toim) peaks tehtama, ja mis juhtub, kui inimene saabub sinna liiga vara, kui sünnitustegevus pole veel alanud ja inimene saadetakse haiglast tagasi. Kui ta Valgast tuleb, ei ole mõeldav, et ta sõidab tagasi, et paari tunni pärast uuesti minema hakata,” kirjeldas Ossinovski kohalike inimeste muresid.

“Kindlasti on küsimus selles, kuidas inimene saab tagasi pärast seda, kui laps on sündinud ja transpordivõimalusi ei ole. Tuleb möönda, et neid otsuseid hakati tegema ennatlikult, enne kui kõik need olulised küsimused läbi arutati,” rõhutas minister.

Ossinovski: minister ei ole haiglate ülemjuhataja ja sünnitusosakondi puudutavaid otsuseid ei langeta

Küsimusele, kas minister ei saa sundida haiglaid ümber mõtlema, vastas Ossinovski, et minister neid otsuseid ei langeta.

“Loomulikult on nende küsimuste puhul kõige olulisem kriteerium ohutus ja meditsiiniline kvaliteet. Poliitkud meditsiinilist kvaliteeti puudutavatesse otsustesse ei sekku ja ka ei tohi seda teha. Küll aga olen omalt öelnud, et juhul, kui meditsiinilisest ekspertiisist tulenevalt tuleb mingeid otsuseid langetada, siis nende otsuste langetamisel on oma selged eeldused nagu kogukonnaga läbirääkimine ja läbimõeldud plaan,” rõhutas minister ja lisas, et haiglate võrgustumise eesmärk ei ole lihtsuse huvides mingit eriala sulgeda.

Ossinovski sõnul koguneb Tartu ülikooli kliinikumi nõukogu järgmisel nädalal, kus asutakse Valga haigla saatuse üle aru pidama. “Nii kaua, kui nõukogu ei ole otsust teinud, rahastab seda teenust ka haigekassa. Need otsused on haigla nõukogu pädevuses vastavalt seadusele,” ütles Ossinovski ja lisas, et otsuse aluseks peab olema kindel plaan.

Küsimusele, kas Ossinovskil on oma veendumus, mida peaks Valga ja Põlva haiglate sünnitusosakondadega ette võtma, vastas ta, et tema ei ole meedik ja meditsiinilisi otsuseid ei langeta.

"Kellelgi ei olnud täna küsimust selles osas, kas Valga haigla arstid või ämmaemandad oleksid ebapädevad. Küsimus oli selles, et kui sünnitus ei kulge plaanipäraselt — ja seda ikka juhtub —, siis Valga haigla võimalused laste intensiivraviks on palju piiratumad, kui nad on Tartu ülikooli kliinikumis. See tähendab, et nendel konkreetsetel juhtudel, kui asjad lähevad viltu — ja nad lähevad aeg-ajalt viltu — , siis laste ja emade tervis on Valga haiglas ja väiksemates haiglates tervikuna rohkem ohus kui suuremates keskustes," tõi Ossinovski tõsise argumendi.

Valga ja Põlva sünnitusosakonnad suletakse varem või hiljem

Ossinovski kinnitusel ei ole Valga ja Põlva haiglate sünnitusosakondade sulgemine tervishoiu küsimus, vaid demograafia küsimus tervikuna. "Lähima 15 aasta jooksul väheneb sünnitajate arv peale Harju- ja Tartumaa umbes kolmandiku võrra. Sünnitajate arvu vähenemine on juba täna tekitanud raskusi ja Valga haigla juht ütles, et on ka personaliprobleemid, mis puudutab valveringide mehitamist," lausus minister.

"Kindlasti mingil hetkel need otsused tuleb teha, küsimus on, millal on see õige hetk. Naistearstide selts arvab, et alla 400 sünnituse on vaja kõik sünnitusmajad kinni panna, mis laias laastus jätaks Eestisse sünnitusvõimaluse nelja kohta. Ja mina arvan, et nendes küsimustes peab otsima mõistlikku tasakaalu kohaliku kogukonna soovide ja meditsiinilise ekspertiisi kontekstis, aga loomulikult neid otsuseid ei saa langetada poliitiliselt," rääkis minister ja märkis, et enne otsuste tegemist tuleb inimestega läbi rääkida ja koostada plaan, millisel viisil inimene jõuab sünnitusele ja mis saab siis, kui ta jõuab sinna liiga vara.

Ossinovski: Põlva haigla nõukogu võiks oma otsust kaaluda

Põlva haiglal, mis on juba otsustanud sünnitusosakonna sulgeda, soovitab Ossinovski oma otsust kaaluda. "Nõukogu saab oma otsuseid muuta. Selles ei ole mingit küsimust. Põlva haigla nõukogu võiks seda kaaluda."

Ossinovski arvates on Põlvas protsess algusest peale viltu läinud, kui hakati rääkima rahast. Ta tõi näite Valga haiglast, kus on puudu 65 000 eurot, et sünnitusabiteenust jätkata saaks. "See kindlasti ei saa olla põhjendus sünnitusabiteenuse pakkumise lõpetamiseks. Need küsimused, mis puudutavad ohutust, on erakordselt olulised. Põlvas on sünnitusi rohkem ja eriti paneb mind imestama rutakus Põlva haigla puhul, mis minu kinnitatud arengukava kohaselt pidi jätkama sünnitusabi osutamist veel vähemalt järgmisel aastal,” rääkis minister.

Printsiibis on lätlased nõus, aga kui jutt läheb rahale, lahtub ka huvi

Jevgeni Ossinovski on viimase paari aasta jooksul korduvalt lätlastega arutanud, kuidas meditsiinisektoris paremini koostööd teha ja kuidas Läti sünnitajaid Eestisse tuua.

„Kokkuvõte on suhteliselt lühike: nii kaua, kui me räägime printsiipidest, et koostööd võiks olla rohkem, et Eesti saaks lätlastele pakkuda palju paremat ja kiiremat teenust, on sellega kõik nõus ja valmis koostööd tegema, aga niipea, kui hakkame rääkima rahast, hakkab lätlaste huvi päris kiiresti kahanema,” tõi Ossinovski välja põhjuse, miks ei õnnestu läti sünnitajaid Eestisse tuua.

„Seda võib nende seisukohast isegi mõista olukorras, kus ka neil endal on Valmieras oma haigla, kus samuti patsientide hulk pigem väheneb,” märkis Ossinovski.

Ministri sõnutsi süsteem iseenesest töötab. 2012. aastal oli Valga haiglas üle 100 läti naise sünnitust, möödunud aastal vaid 10. „Põhjuseks on see, et Läti on muutnud oma kompenseerimise süsteemi. Neist võib aru saada. Aga selle lootuse peale ei saa üles ehitada Valga haigla tulevikku.”

Järgmine arutelu toimub spetsialistide vahel maikuus. Ossinovski ei tihka neile tulenevalt ajaloolisest kogemusest liiga suuri ootusi panna.

Ministrit saatsid Valgas haigekassa juhatuse esimees Rain Laane ja Põlvas juhatuse liige Maivi Parv.