“Tõrvik — teejuht pimeduses — on olnud aastasadu eestlaste vabadusvõitluse sümboliks. Jüriööl juhtisid tõrvikud eestlaste malevaid lahingusse võõrrahvaste võimu ja võõra ideoloogia vastu,” teatas EKRE oma kodulehel ürituse korraldamise eel.

“Tõrvikud põlesid ka 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri ees, kui suurriikide heitluste kiuste võeti kätte ja kuulutati välja riik, kus eestlased said üle aegade oma tulevikku ise määrata. Nõukogude okupatsioonivõimud kiusasid taga eesti üliõpilaste tõrvikurongkäike, nähes nendes õigusega eestlaste igatsust oma iseseisva riigi järele.”

Tõrvikurongkäigu korraldaja, noorteühenduse Sinine Äratus juhi Ruuben Kaalepi sõnul on küsimus rahvusidentiteedist ja iseseisvast enesemääramisest praegu sama terav kui eelmise sajandi rasketel hetkedel.

„Iseseisvust saab tagada vaid eestlaste enda tahe oma rahvusriiki hoida ja kindlustada. Kas see vabadustahe on eestlaste seas säilinud? Sellele annab vastuse tõrvikurongkäik, kus rahvusmeelsed inimesed saavad tulla tänavatele, et öelda: jah, Eesti jääb meie riigiks,“ ütles Kaalep.

Eesti esimese rongkäigu korraldasid Sinise Äratuse noored 2014. aastal. Esimesel rongkäigul oli osalejaid ligikaudu 120, kolmandal aga juba 2000 ringis, rääkis Kaalep.