DELFI FOTOD JA VIDEO: Alarmsõidu instruktor: väike kiiruse suurendamine mõjub auto pidurdusteekonnale katastroofiliselt
Tänak tõdes, et liiklusõnnetuste asjaolud on erinevad, kuid suur osa õnnetustest on tingitud sellest, et valitakse vale sõidukiirus, ei hoita ohutut pikivahet ning lähenedes ülekäigurajale ei võta juht hoogu maha, mis on tegelikult tema kohustus. "Samuti jalakäija, kes alustab teeületamist, ei ole veendunud selles, et autojuht on teda märganud ja asunud teda läbi laskma ehk siis hoo maha võtnud või peatunud," ütles juhtivkorrakaitseametnik.
"Paraku on liiklus selline, kus neid tegureid ja vastutajad, kes tegelikult liikluses toimuva eest vastutavad, on väga palju. Iga liikleja vastutab oma tegude eest ja kui see tegu viib mõne õnnetuseni, siis ei ole tema oma kohustust täitnud. Kui on muud asjad, siis on see teiste, nii ametkondade kui ministeeriumide, teha," selgitas Tänak.
Vaata, kuidas pikeneb sõiduki pidurdusteekond kiiruse kasvades!
Politsei soovitab valida sobiva sõidukiiruse. "Iga väiksemgi kiiruse vähendamine lühendab oluliselt pidurdusteekonda. Ohu märkamisest ajani, mil juht jõuab piduripedaalile vajutada, kulub keskmiselt 0,8-1 sekundit. Reaktsiooniaeg on sageli palju pikem, sest liikluses on palju segavaid faktoreid ja tegureid, mis juhi tähelepanu püüavad," selgitas alarmsõidu instruktor Uno Laas.
Sõites kiirusega 50 km/h, liigub auto ühesekundilise reageerimisaja jooksul veel ligi 14 m edasi, enne kui juht piduripedaalile vajutada jõuab. Linnaliikluses tavapärane sõidukiirus 60 km/h pikendab automaatselt ka reageerimismaad kolme meetri võrra, mistõttu jõuab juht ohtu märgates ühe sekundi jooksul 17 m sõita ning alles siis piduripedaali vajutada. Kokkuvõttes on peatumisteekond selgelt pikem. "Väike kiiruse suurendamine mõjub katastroofiliselt," rõhutas Laas.
Ta tõi ka vastupidise näite, kus auto kiirus oli vaid 20 km/h väiksem. Varem kiirusega 80 km/h pidurdanud auto pidurdusmaa oli kiirusel 60 km/h poole väiksem.
Reageerimismaa pikenemist ilmestas hästi katse, kus 90 km/h sõitnud auto sai ohtu märgates oluliselt varem pidama kui 100 km/h sõitnud auto. Reageerimisaeg jääb samaks, kuid reageerimismaa pikeneb märkimisväärselt. Samuti pikeneb oluliselt pidurdusteekond.
Laas ja PPA valmisoleku ja reageerimise büroo turvataktika ja alarmsõiduteenuse peaspetsialist Vello Petmanson tõid liiklusohutuse kohapealt välja ka juhtide harjumuse vaadata enda lähedale ette, mistõttu kaugemal toimuvat ei märgata ning õnnetusele reageerida ei jõuta. "Pilk peab alati 5-6 sekundit ettepoole suunatud olema," märkis Kaas.
Politseinikud rõhutasid ka pikivahe hoidmise olulisust. Normaalne vahe kahe sõiduki vahel heade teeolude juures peaks olema umbes 2 sekundit. Reaalne olukord erineb sellest aga oluliselt.
Ülekäigukohal teeületamine ei garanteeri tee teisele poole jõudmist
Viimase aja traagiliste õnnetuste valguses, kus palju jalakäijaid on surma saanud just ülekäiguradadel, pöörab politsei eraldi tähelepanu ka ülekäiguradade ohutusele.
"Jalakäijad peavad arvestama, et ülekäiguradadel teeületamine ei garanteeri iseenesest veel tee teisele poole jõudmist," ütles Petmanson. "Jalakäija peaks ülekäigurada ületades olema sama tähelepanelik, kui nö vales kohas teed ületades."
Ülekäigukohale lähenedes on autojuhil vaja jalakäijat otsida, milleks peab vaatama nii paremale kui vasakule kõnniteele. "Kui on mitu sõidurada ja ühel rajal on jalakäijate ülekäigukoha ees peatunud sõiduk, siis ei tohi sellest kindlasti peatumata mööda sõita ka siis, kui rajal ei paista jalakäijaid olevat," rõhutas Petmanson, lisades, et ülekäigul võivad olla väikesed lapsed, kes ei paista teiste sõidukite tagant välja.
Petmansoni sõnul peab peatuma ka siis, kui jalakäija on liikumas juhi sõidurajalt ära. "Ülekäigurajal võib olla ka teises suunas liikuvaid jalakäijaid," lausus ta.
Turvataktika ja alarmsõiduteenistuse peaspetsialist möönas, et kuigi ülekäigukohtade valgustamine on tänuväärne, kaasneb ka sellega teatud oht. "Täiendav valgus valgustab täpselt ülekäigukohta, aga samas jääb sõidukijuhi jaoks kaugemalt vaadates jalakäija vähem valgustatud teeosa taustale. Kui lisavalgust paigaldada, siis valgustatud ala peaks olema laiem ja valgustus peaks langema ülekäigule võimalikult tee pikisuunas, et jalakäija saaks valgust külgedelt," soovitas Petmanson.
