DELFI FOTOD: Eestisse saabus visiidile Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland

Täna saabus Eestisse ametlikule visiidile Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland. Peasekretäri visiit on ajendatud sellest, et 18. mail võtab Eesti Bulgaarialt üle Euroopa Nõukogu ministrite komitee eesistumise.

Välisminister Marina Kaljurand ja Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland arutasid tänasel kohtumisel Tallinnas peatselt algavat Eesti Euroopa Nõukogu eesistumist, julgeolekuolukorda Euroopas ning rahvusvahelist koostööd küberjulgeoleku vallas, teatas välisministeerium.

Peasekretär Jagland viibib Tallinnas visiidil seoses sellega, et Eestist saab 18. mail Euroopa Nõukogu ministrite komitee eesistuja. Sel teemal kõneldes lausus Kaljurand, et 47 liikmesriigi eestkõnelejaks saades seisab Eesti tugevalt Euroopa ühiskonna põhiväärtuste: inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi eest. „Meie prioriteedid on inimõigused ja õigusriik internetis, sooline võrdõiguslikkus ja laste õigused, sealhulgas ka rändekriisi kontekstis,“ lausus Kaljurand.

Kaljurand ja Jagland rääkisid kohtumisel Euroopa Nõukogu konventsioonisüsteemi toimimisest ja selle kaitsest. „Rahvusvahelise õiguse normide ja põhimõtete austamine kõigi riikide poolt on üheks oluliseks julgeoleku garantiiks, seda eriti väikeste riikide jaoks,“ rõhutas välisminister.

Küberjulgeolekust ja küberkuritegevuse vastu võitlemisest kõneldes rõhutas Kaljurand Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse vastase konventsiooni tähtsust, mis on praegu ainus rahvusvaheline juriidiliselt siduv kokkulepe, mille eesmärk on aidata tugevdada üleilmset küberjulgeolekut. „Kuna küberkuritegevus on muutunud piiriüleseks, siis on vajalik konventsiooni võimalikult lai rahvusvaheline rakendamine, ka nende riikide poolt, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed,“ sõnas Kaljurand.

Veel arutati olukorda Ukrainas ning suursaadik Gerard Stoudmanni missiooni Krimmi uurimaks sealset inimõiguste olukorda. Samuti räägiti veel rändekriisist ning arengutest Moldovas, Gruusias ja Aserbaidžaanis.

Jagland kohtus ka justiitsministriga

Hommikul kohtus Jagland ka justiitsminister Urmas Reinsaluga, kohtumisel kõneldi Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise prioriteetidest, Eesti-poolsest konventsioonide ratifitseerimisest ja seadusandluse inimõigusi puudutavatest muudatustest, samuti olukorrast Ukrainas, rändekriisist ja terrorismivastasest võitlusest, teatas justiitsministeerium.

Reinsalu rõhutas, et Eesti kavatseb jõustada terrorivastase Euroopa Nõukogu konventsiooni muudatused viivitusteta. „Sõda terrorismiga eeldab tugevat riikide ühisrinnet ja me ratifitseerime seadusemuudatused lähitulevikus,“ ütles justiitsminister. Reinsalu rõhutas vestluses Euroopa nõukogu peasekretäriga, et terrorina tuleb käsitleda ka Luganski ja Donetski separatistide tegevust.

„Kui inimesed on äärmusliku tegevuse ja hoiakutega ning pöörduvad nende ühiskondade tuumväärtuste vastu, kes on neile pakkunud kodu, siis on neil ühiskondadel igati põhjendatud alus ennast kaitsta. Radikaliseerumise vastu tuleb jõuliselt tegutseda eriti haridusasutustes ja koolides, nagu on näidanud mitmete riikide kogemus. Samuti ei tohiks kõhelda mitteintegreerunud ekstremistide väljasaatmises. See on tõhus ja preventiivne meede," ütles Reinsalu.

Peasekretär Jagland kohtub täna veel president Toomas Hendrik Ilvese, riigikogu esimehe Eiki Nestori, riigikogu väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri ja riigikogu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liikmetega.

Kohtumistel kõneldakse Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise prioriteetidest, väljakutsetest Euroopa Nõukogu konventsioonisüsteemile ning samuti olukorrast Ukrainas, rändekriisist ja terrorismivastasest võitlusest.

Euroopa Nõukogu eesistumine

Eesti võtab Euroopa Nõukogu eesistumise üle Bulgaarialt mais ja annab üle Küprosele novembris. Eesti esimene eesistumine Euroopa Nõukogu ministrite komitees toimus 1996. aastal.

Eesti on Euroopa Nõukogu ministrite komitee eesistuja selle aasta 18. maist kuni 22. novembrini. Eesti eesistumise prioriteedid on laste õigused, sooline võrdõiguslikkus ning inimõigused ja õigusriik internetis.

Euroopa Nõukogusse kuulub 47 liikmesriiki, kes juhivad kordamööda kuue kuu kaupa ministrite komiteed. Eesti võtab eesistumise üle Bulgaarialt ning annab üle Küprosele novembris. Poliitiliselt esindab organisatsiooni eesistumise ajal eesistujariigi välisminister.