DELFI FOTOD: Eesti Vabariik 100 filmikonkursil valiti välja kuus tootmisse minevat filmi

 (5)
Lottel on uues filmis väike õde!
EV 100 mängufilmide tegijate väljakuulutamine
EV 100 filmikonkursi võitjad kuulutati välja täna kohvikus SinilindFoto: Andres Putting

Esmaspäeval valis Eesti Vabariik 100 täispikkade filmide konkursi žürii välja kuus tootmisesse minevat filmi, mille seas on Anton Hansen Tammsaare romaanil põhinev „Tõde ja õigus“ ja Janno Põldma ja Heiki Ernitsa uus Lotte-film „Lotte ja kadunud lohed“, kus koeratüdruk seikleb üllatuslikult koos väikese õe Roosiga.

Eesti Filmi Instituudi juhataja Edith Sepp tegi täna teatavaks 2012. aasta detsembris väljakuulutatud filmikonkursi võitjad. Konkursi esimesse vooru juunis 2013 laekus 165 filmiideed, millest valiti välja 17 parimat. Neist kirjutati stsenaariumid oktoobriks 2014, millest jäi omakorda sõelale üheksa tugevaimat projekti. Väljavalitud üheksa filmi loominguline arendus kestis täpselt ühe aasta ehk oktoobri alguseni 2015.

Sellel esmaspäeval pärast seitsmetunnist arutelu valis konkursi žürii välja kuus tootmisesse minevat filmi. Valikul hinnati stsenaariumi köitvust ja kõlapinda, režissööri nägemust tulevasest filmist, ettevalmistatud visuaalseid materjale ning vastavust konkursi teemale.

„Tõde ja õigus“
A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“ I osal põhinevas mängufilmis tuleb lootusest ja teotahtest pakatav Andres koos noore abikaasa Krõõdaga võlgu ostetud soisele talukohale uut elu rajama. Filmi stsenarist ja režissöör on Tanel Toom, produtsendid Ivo Felt ja Madis Tüür ning tootja Allfilm.

„Seltsimees laps“
Leelo Tungla autobiograafiliste teoste „Seltsimees laps ja suured inimesed“ ning „Samet ja saepuru“ ainetel kirjutatud mängufilmi tegevus viib meid 1950ndate alguse Nõukogude Eestisse. Filmi stsenarist ja režissöör on Moonika Siimets, produtsent Riina Sildos ning tootja Amrion.

„Põrgu Jaan“
Mängufilmi „Põrgu Jaan“ tegevus saab alguse 18. sajandi alguse Eestimaal pärast kümmet aastat kestnud sõda, katku ja näljahäda, mis on maa inimestest pea puhtaks pühkinud. Vähesed ellujäänud elavad laialipillutatult, viletsuses ja lootuseta. Ühel tähisel ööl leiavad kaks talupoega mererannast võõra mehe. Filmi stsenarist ja režissöör on Kaur Kokk, produtsent Katrin Kissa ning tootja Homeless Bob Productions.

„Võta või jäta“
Võidufilmidest ainukesena kaasaega paigutuva mängufilmi käivitab uudis, mille 30-aastane ehitaja Erik ühel laupäevahommikul saab: tema endine tüdruksõber Moonika, keda mees pole pool aastat näinudki, on viimase vindi peal lapseootel. Naine ise pole emaduseks valmis ja kui mees last endale ei taha, läheks tüdrukuke lapsendamisele. Kuigi iga rakuke temas käsib Erikul põgeneda ning kogu lapsevärk unustada, teeb Erik kõigile, eelkõige endale, üllatusena tavatu otsuse: temast saab üksikisa. Filmi stsenarist ja režissöör on Liina Trishkina-Vanhatalo, produtsent Ivo Felt ning tootja Allfilm.

„Lotte ja kadunud lohed“
Laste poolt armastatud Lotte-lugude kolmandas filmis saabuvad Leiutajatekülla teadlased, pesukaru Karl ja kala Viktor, kes osalevad ülemaailmsel rahvalaulude kogumise võistlusel. Nende suurimaks unistuseks on lindistada müütiliste tuldpurskavate lohede laulu, kuid Lotte ja tema väike õde Roosi otsustavad tuldpurskavad lohed hoopis ise üles otsida. Filmi stsenaristid on Janno Põldma, Heiki Ernits ja Andrus Kivirähk, režissöörid Janno Põldma ja Heiki Ernits, produtsent Kalev Tamm ning tootja Eesti Joonisfilm.

„Printsess, Paaž ja Felix“
1917. aasta tõsielusündmustel põhinev draama vaatleb mängulises audiovisuaalses vormis poetess Marie Underi valikuid ajal, mida tuntakse ka kirjandusrühmituse „Siuru“ kevadena. Revolutsiooniline aasta päädis Eesti Vabariigi loomisega 1918. aastal. Selle taustal areneb intrigeeriv suhtekolmnurk Underi, tema abikaasa ja armukese vahel, millele lisandub poetessi langemine välismaalt naasnud kuulsa kirjaniku Tuglase lummusesse. Filmi stsenarist-režissöör on Raimo Jõerand, produtsendid Marju Lepp ja Manfred Vainokivi ning tootja Filmivabrik.

Eesti Vabariik 100 täispikkade filmide konkursi korraldasid EV100 korraldustoimkond, kultuuriministeerium ja Eesti Filmi Instituut. Konkursi žüriisse kuulusid näitleja Lembit Ulfsak, operaatorid Alar Kivilo ja Elen Lotman, filmilevitaja Timo Diener, filmiajakirjanik Karlo Funk, EFI esindajad Piret Tibbo-Hudgins ja Kaarel Kuurmaa ning EV100 esindaja ja lavastaja Jaanus Rohumaa.