DELFI FOTOD: Eesti ja Soome viisavabaduse 20. aastapäeva puhul koguneti endise Soome saatkonna ette nostalgilisse viisajärjekorda

 (11)
Konsulaarametnik: mõnikord oli läbi rahvamassi raske tööle saada

Täna täitus Eesti ja Soome viisavabaduse kehtestamisest 20 aastat. Seda aastapäeva tähistati Liivalaia tänaval endise Soome saatkonnahoone ees viisajärjekorras seistes, Mehukattit juues ja vanu pilte vaadates.

Viisavabadus kehtestati Soome ja Eesti vahel esimest korda tegelikult juba 90 aastat tagasi. See kehtis kuni okupatsioonini. Täna saab 20 aastat Soome ja Eesti viisavabaduse taaskehtestamisest ja selle tähistamiseks koguneti taas viisajärjekorda endise saatkonna hoone ees Liivalaia tänaval.

Soome suursaatkond teatas, et viisavabaduse kehtestamine 20 aastat tagasi oli tähtis verstapost Soome ja Eesti suhetes. Omavaheline suhtlemine tihenes kiiresti, isegi kui piirikontroll püsis veel kümme aastat kuni 2007. aastani, mil Schengen laienes Eestisse. 20 aasta eest laienes viisavaba reisimine kõikidesse Põhjamaadesse.

Nõukogude Liit leevendas 1980. aastate lõpul reisimispiiranguid, eestlastel oli meeletu tahtmine saada Soome. Pikad viisajärjekorrad Soome konsulaadi ees Sütiste teel Mustamäel ja Liivalaias on sööbinud eestlaste mällu.

Viisa järjekord Soome saatkonna ees Liivalaia tänaval 31.07.1991 Foto: Peeter Langovits
Seotud lood:

"Pinge oli meeletu, vormistasime viisasid 500 tükki päevas. Tahtmine saada Soome oli palju suurem, kui see, millega Soome oli arvestanud. Mõnikord oli raske saada tööle läbi rahvamassi," meenutas aastatel 1989-1991 konsulaarametnikuna töötanud Hannu Arhinmäki, kes on praegu suursaatkonna majandusnõunik.

Soome finantseeris Eesti passiregistri rajamist

Viisavabaduse taaskehtestamine nõudis pikki nõupidamisi. Eestlased arutasid avalikkuses, kas Soome tahtlikult pidurdab protsessi edenemist. See aga polnud põhjus.

"Takistused olid tehnilised. Viisavabaduse eelduseks oli kaasaegne passiregister, masinaga loetavad passid, varastatud passide register, kurjategijate väljaandmistingimused ja kaasaegne migratsiooniseadusandlus," tõdes suursaadik Kirsti Narinen. Tema tegutses tollal saatkonnanõunikuna ja osales viisavabaduskõnelustel.

Eesti passiregistri loomine oli tähtis samm teel viisavabaduseni. Soome toetas selle rajamist nelja miljoni margaga.

Soome avas oma konsulaarpunkti Mustamäel juba 1969. aastal põhiliselt teenindamaks Viru hotellis töötavaid Soome ehitajaid. Mustamäe konsulaarpunkt kuulus Leningradi peakonsulaadi alluvusse. Alguses käis Leningradist konsulaadi personal kord kuus teeninduspunktis tööl.

Kui aastal 1986 väljastati ainult mõni sada viisat, siis kolm aastat hiljem, aastal 1989 oli nende arv juba 45 000. Suurem osa taotlejatest reisis esimest korda Soome. Konsulaat kolis aastal 1990 suurematesse ruumidesse Liivalaia tänavale, järjekorrad olid aga järjepidavalt pikad. Aastal 1993 väljastati Tallinna ja Tartu konsulaatidest aasta jooksul kokku 120 000 viisat. Isegi kui Soome andis välja üha rohkem mitmekordseid viisasid, püsis viisade arv kuni viisavabaduseni sama suurena.

"Lihtsalt astud laeva sisse ja sõidad"

Kui viisavabadus esimest korda 90 aastat tagasi kehtestati, siis mitmekordistas see tolleaegsete reisijate arvu. Viisavabadus kehtestati 1. juunil 1927. "Viisavabadus mitmekordistas reisid Soome," kirjutas ajaleht Kaja 8. juulil 1927.

20 aastat tagasi ennustas tolleaegne Eesti siseminister Riivo Sinijärv, et viisavabadus muudab eeslaste mõtteviisi. "See, et on võimalik lihtsalt astuda laeva ja sõita, on midagi, mida meie siin Eestis ei ole saanud 1940. aastast alates teha. See on väga suur muutus inimese psüühikas," tõdes tollal Sinijärv.

Praegune igapäevane elu näitab, et ministri ennustus on saanud teoks. Soome ja Eesti vahelisi piirületamisi on üheksa miljonit aastas. Mõni reisib mitu korda edasi-tagasi, mistõttu on üksikute reisijate arvu võimatu arvutada. Turismistatistika arvestab ainult ööbimistega majutamisettevõtetes, aga suur osa reisib pidevalt üle Soome lahe tööasjus. Tänapäeva argielu hägustab riikide piire.

Viisavabaduse 20. aastapäeva tähisti täna aadressil Liivalaia 12 asuva Swedbanga ees. Endise saatkonnahoone ees moodustati veelkord nostalgiline viisajärjekord, vaadati vanu fotosid ja nauditi tolleaegset lemmikjooki Mehukattit.

Peale selle avati ka mälestussilt selle auks, et saatkond kunagi ses hoones tegutses.