Kohtumise keskmes olid julgeolekuteemad, ühised energia- ja taristuprojektid, samuti digikoostöö.

Peaministrid märkisid, et jätkuvalt pingeline julgeolekuolukord nõuab NATO tippkohtumisel saavutatud kokkulepete kiiret ellu viimist ning tagada tuleb liitlaste pidev ning nähtav kohalolek nii maal, merel kui õhus.

„Eesti jaoks on tähtis, et ka Läti ja Leedu on valmis suurendama oma kaitsekulutuste taset 2 protsendini sisemajanduse kogutoodangust,“ märkis Rõivas.

Peaministrid tõdesid, et olukord energiajulgeoleku valdkonnas on muutumas paremaks - Leedus on tööle hakanud Klaipeda LNG ujuvterminal ning Eesti ja Soome vahel on kokkulepe turgude ühendamise ja regionaalse terminali rajamise osas.

„Koos Leedu ja Poola gaasitoru rajamisega peaks aastaks 2020 olema Balti riigid ja Soome ühendatud ülejäänud Euroopa gaasituruga, mis tagab meile sõltumatuse ühest gaasiallikast,“ sõnas Rõivas.

Tõdeti, et oluline on liikuda kiiresti edasi ka Balti riikide sünkroniseerimisega Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga. Julgeoleku- ja energiateemade kõrval rääkisid peaministrid ka teistest koostööprojektidest nagu näiteks Rail Baltic ja digikoostöö.

„On hea meel, et transpordiühenduse projekt on saanud hoo sisse ja tegevustega püsitakse graafikus. Selleks, et Eesti, Läti ja Leedu ühisettevõte saaks efektiivsemalt tegutseda leppisime valitsusjuhtidega kokku, et hiljemalt 2015. aasta jaanuariks sõlmitakse riikidevaheline kokkuleppe,“ rääkis peaminister.

Rõivase sõnul on samuti positiivne, et kolm Balti riiki saavad nüüdsest ühiselt digitaalselt dokumente allkirjastada. „Hetkel ei ole see veel erinevate digiallkirjastamise formaatide tõttu kasutajasõbralik, kuid töö selle parandamiseks käib,“ ütles Rõivas ning lisas, et Eesti plaan on hakata kolme riigi vahel kasutama ühtset digiallkirja failiformaati, nii nagu see on juba Eestil ja Soomel. „See oleks kasutajate vaates kõige mugavam lahendus,“ ütles ta.

Arutelude tulemused sõnastati ka ühisdeklaratsioonis.