DELFI ERISAADE | Urmas Paet: Simson ei saa Eesti valitsuse tõttu von der Leyenilt head portfelli

 (257)
Urmas Paet
Urmas PaetFoto: Ilmar Saabas

Nädala uudised keskendusid Euroopa ametikohtadele inimeste kinnitamise – Ursula von der Leyeni puhul – ja heakskiitmise toppama jäämise ümber – Kadri Simsoni ameti osas. Värskelt Strasbourgist naasnud Urmas Paet räägib Delfi Erisaates, mis need uudised tulevikuks ennustavad.

Saksamaa endine kaitseminister Ursula von der Leyen valiti napi üheksa häälelise ülekaaluga järgmiseks viieks aastaks Euroopa Komisjoni presidendiks. Kuna seis oli enne hääletust piiripealne, siis pidi paremtsentristist von der Leyen andma hulganisti lubadusi, mis olid hoopis kaldu Euroopa roheliste ja sotsiaaldemokraatide programmide poole.

Utmas Paet ütleb, et tema meelest ei tasu nappi võitu üle tähtsustada ja ka Komisjoni värske presidendi kõne ei pruugi tähendada, et sügisest hakatakse Euroopat vaid seal öeldu järgi valitsema.

Seotud lood:


„Von der Leyenil oleks saanud veel napimalt minna. Aga ametisse on uus Euroopa Komisjoni president kinnitatud. Omal ajal sai José Manuel Barroso vaid kaheksa häält rohkem ja seega von der Leyen rekordit ei löönud,“ märgib Paet.

Konjunkturistlik kõne

Mis puutub kõnes kokku lubatusse, siis Paet ei taha seda üle tähtsustada „Kõnesid võib pidada igasuguseid. See kõne oli konjunkturistlik. Ta pani rõhku neile teemadele ja suunas neile saadikutele, kus oli probleem. Ehk selleks, et kindlustada oma valimist , oli tal vaja meeldida sotsiaaldemokraatidele ja rohelistele.“

„Mis edasist Euroopa Komisjoni tööd puudutab, siis Komisjon koosneb ikkagi 28 liikmest ja nad väljendavad lõppkokkuvõttes päris erinevaid vaateid,“ leiab Paet.

Kahtlemata saab von der Leyeni esimeseks testiks uues ametis lubadus, et tema komisjonis on volinikest pooled mehed ja pooled naised. Paet möönab, et see võib juba sügisel tuua kaasa raskusi volinike kinnitamisega parlamendis ja isegi panna venima uue Komisjoni ametisse astumise.

Probleem meeste-naistega

„Ma olen mõnevõrra skeptiline, et tal õnnestub seda kena loosungit täita. Voliniku kandidaatide esitamise jäme ots on riikide käes ja kui ta väga põhimõtteliseks jääb, siis võib juhtuda, et ta ei saa oma Komisjoni tööle veel väga pikka aega,“ ütleb Paet.

Raimo Poom ja Urmas Paet Delfi stuudios Foto: Ilmar Saabas

„Trend on tõesti see, et esitatud kandidaatidest on enamus mehed ja riigid pole esitanud kahte kandidaati nagu von der Leyen soovis. Vaadates reaalsust, tal tegelikult ei õnnestu see 50-50 jaotus.“

See võib eurosaadiku hinnangul viia olukorrani, kus hakatakse meeskandidaate soo tõttu parlamendis tagasi lükkama. „See kindlasti raskendab uue Komisjoni ametisse panekut, kui [soolist] tasakaalu seal ei ole.

Simsoni partei taak

Kui aga von der Leyen sai ametisse, siis Eesti volinikukandidaat Kadri Simson peab nüüd ootama septembrini, et jõuda veel Jean-Claude Junckeri komisjoni lõpukuudeks sinna ametisse ja ka juba siis paralleelselt tõestada oma sobivust von der Leyeni uude volinike tiimi.

Paet ütleb, et mis puutub Simsoni edasilükkunud kinnitamisse Junckeri Komisjoni, siis see jäi sel nädalal tõesti õnnetult europarlamendi reeglite taha kinni. „Ma ei seostaks juhtunut väga [Eesti ja Rumeenia] kandidaatide isikutega vaid see on näide, kuidas Euroopa parlamendi keerulised protseduurireeglid võivad selliseid asju takistada.“

Küll aga ennustas Paet, et Kadri Simsonil läheb von der Leyeni Komisjonis tõeliselt hea ja mõjuka portfelli püüdmisega väga raskeks.

Loe veel

„Nii kurb see kui ka pole, ei sõltu [portfell] konkreetsest isikust, pean silmas kandidaat Simsoni. Tema võib olla ükskõik kui tubli tahes. Tänases poliitilises kontekstis see suurt rolli ei mängi. Tema jaoks saab kõige keerulisem olema see, milline valitsus Tallinnas on. Ehk milline valituss on tema kandidaadiks esitanud,“ usub Paet.

„See, et tema partei võttis valitsusse paremäärmuslased, pole kellelgi meelest ära läinud. Täna on vastasseis Euroopa-meelsete ja äärmuslike ehk Euroopa-vastaste jõududega palju reljeefsem, kui me seda siin Eestis tunnetame.“