DELFI ERISAADE | Konkurentide suured lennukid tegid Nordicale ära, midagi on riigi miljoneist veel järel

 (94)
Toomas Tiivel ja Eero Pärgmäe Nordicast ja lennundusest
Toomas Tiivel ja Eero Pärgmäe Nordicast ja lennundusestFoto: Ekspress Meedia

Kas lõpuks tuleb tõdeda, et Nordica puudumist Tallinna lennujaamas ei pane keegi tähele? Lennujaama hinnangul on riigi lennukompanii liinide sulgemise mõju nii väike, et isegi luubiga raske näha.

Oktoobri lõpust paneb Estonian Airi pankroti järel valitsuse asutatud uus lennufirma Nordica Tallinnast lendamise suurelt jaolt kinni. Lennukompanii nõukogu esimees Toomas Tiivel ja Tallinna lennujaama kommertsdirektor Eero Pärgmäe rääkisid Delfi stuudios, mis juhtus ning kuidas see lendamist Eestis mõjutab.

Tiiveli sõnul oli otsus sügisest kõik liinid peale kolme (Varssavi, Brüssel ja Stockholm) kinni panna põhjendatud lihtsalt sellega, et kasumit polnud kuskil.

Suur masin, madal hind

„Teatud hulk riske on realiseerunud. Kui eelmisel aastal pandi mõned liinid kinni, siis loodeti, et äkki läheb paremaks. Kuid olukord pole paremaks läinud,“ ütles Tiivel. „Meie tegevus ei olnud kuidagi pidi kasumlik. Pikas plaanis ellu jäämiseks tuli otsused teha.“

Seotud lood:

Aga samas on Tallinnasse tulnud uusi firmasid või siis tegevust laiendanud olemasolevad lennuettevõted nagu Air Baltic jt – nemad suudavad siit lendamist endale põhjendada. Kuidas siis Nordica ei saanud hakkama?

„On erinevaid põhjuseid, mida suurem lennuk, seda madalam on istekoha hind. Mida rohkem ostab kompanii lennukeid, seda odavamalt ta neid saab. Kui võtame palju räägitud Ryanairi, nad saavad lennukid väga odavalt kätte, lendavad nendega kolm aastat ja on võimelised kolme aasta pärast need sama hinnaga maha müüma, kapitali kulu on seal null,“ viitas Tiivel.

„Teine pool – kui suuremad lennufirmad veavad läbi oma transiitjaamade, siis optimeerivad sellega oma tulemust,“ lisas Nordica nõukogu esimees.

Ehk siis, kuna kasvõi Air Baltic on toonud Tallinnasse suuremad lennukid, on nende kulud lihtsalt madalamad.

Midagi rahast alles

Nordica loomisel pani riik sinna ca 40 miljonit eurot kapitali. Majandusminister Taavi Aas on öelnud, et Tallinnast lendamine tekitas ca viie miljoni eest kahjumit aastas.

Toomas Tiivel ütles, et hetkel on lennufirmal veel raha alles, millega alles jäävat tegevust ehk lendamise allhanketöö tegemist jätkata. „Midagi on sisse pandud rahast järel. Kui näppude peal arvutada, kui aastane negatiivne rahavoog on viis miljonit, siis mitu aastat läheb piltlikult, et 40 otsa saaks? Selleks, et tegevust jätkata on meil rahaline võimekus olemas aga jätkama peame teistmoodi.“

Tiivel seletas, et riigilt ettevõte mingit lisarahastust ei küsi ega looda. Pigem on ettevõtte uueks juhatuse esimeheks valitud Gunnar Kobini laual küsimus mujalt kapitali kaasamisest.

Sulgemisel polegi mõju?

Tallinna lennujaama kommertsdirektor Eero Pärgmäe seletas, et mõistagi analüüsiti Nordica liinide kinnipaneku otsuse mõju lennureisijate vaates. Aga lennujaama arvutuse järgi on see üllataval kombel sisulisel olematu.

„Need muutused leiavad aset alles oktoobri lõpus, meie reisijate arvu mõjutab see sel aastal 3000 reisija võrra ehk 0,01 protsenti lennureisijate mahust,“ märkis Pärgmäe, kelle sõnul töötab lennujaam juba järgmise aasta küsimustega. „Peame vaatama, et liinidel oleks olemas piisav hulk sagedusi. Viiniga jääb ühendus hõredamaks, Kiievi osas istekohtadega pole probleemi, küll aga sagedustes probleem.“

Loe veel

Pärgmäe sõnul on tulemas uusi liine ja Tallinnast võiks praeguse umbes 40 sihtkoha juurest jõuda ehk 50 erineva sihtkohani, mis oleks juba väga hea näitaja.

Läbi Riia ei tööta

Seoses Nordica turult lahkumisega on palju spekuleeritud, et sellele kaasa aidanud Air Balticu laienemine Tallinnas (kus asuti usinalt lendama Nordicaga samadel liinidel) võib seiskuda või ümber pöörduda. Kas ei võida, konkurendi alistamise järel otseliine kinni panema hakata ja Eestlastele võta-või-jäta läbi Riia lendamist pakkuma hakata?

Lennujaama kommertsdirektor avaldas erinevate lennuettevõtete kogemusele toetudes veendumust, et transiitjaama reisijate ettevedamisel on teatud lagi ees.

„Tegelikult on ära näidatud, kui palju on võimalik läbi transiitjaama lennata,“ sõnas Pärgmäe ja seletas, et ainus võimalus sellest laest mööda minna on kohapeal kasvada ehk otseliine teenindada. Ta oli väga optimistlik, et kasvõi Air Balticu näitel on näha, et see tähendab tööd eestlastest meeskondadele ja küllap ka eestikeelse pardateeninduseni jõudmist.