Autorollo skandaal sai alguse juba 2012. aastal. Siis ilmusid ajakirjandusse esimesed teated selle kohta, et Keit Pentus-Rosimannuse isa Väino Pentuse ebaõnnestunud autovedude äri tõttu võidakse nõudeid esitada hoopis Pentus-Rosimannusele ja tema abikaasa Rain Rosimannusele.

Autorollo võlausaldajate süüdistuse kohaselt oli 2010. aasta kevadeks sattunud Autorollo nii suurtesse raskustesse, et Pentus-Rosimannus ja tema abikaasa tõid firmat juhtima advokaat Siim Roode, kelle ülesandeks oli firma allesjäänud varadest tühjaks kantida ja seejärel kinni panna.

Autorollo varade kantimist nägid juba varakult nii laenuandja Swedbank kui laenu garanteerinud Kredex, aga kumbki ei võtnud midagi ette, et kantimist takistada. Maksumaksjale kuuluv Kredex kaotas Autorollos umbes 325 000 eurot.

Kõik oleks sellega lõppenud ja me ei teaks Autorollost mitte midagi, ent üks võlausaldajatest, kütusefirma Port One, ostis kokku kõiki Autorollo võlad ja kaebas seejärel perekond Rosimannused kohtusse.

Võlgasid hakati nüüd sisse nõudma mitte varatult Väino Pentuselt või teistelt Autorollo juhatuse liikmetelt, vaid Roodelt ja tema firmasse toonud Rosimannustelt.

Harju maakohus leidis 2014. aasta suvel, et kantimise eest vastutavad Roode ja Rain Rosimannus, kes peavad seetõttu ka kahjud hüvitama. Keit Pentus-Rosimannus oli sellega pääsenud ja eelmise aasta novembris vahetas ta keskkonnaministri kabineti välisministri kabineti vastu.

2015. aasta suvel otsustas aga ringkonnakohus, et ka Pentus-Rosimannus osales Autorollo skeemis ja peab seetõttu samuti solidaarselt osalema kahju hüvitamises. Pentus-Rosimannus astus ministrikohalt tagasi.

Nüüd sõltub kõik riigikohtu otsusest. Detsembri alguses otsustas riigikohus, et võtab Autorollo asja menetlusse. Riigikohtu otsusest sõltub, kas Pentus-Rosimannuse poliitiline karjäär saab jätkuda või mitte.

Kui Pentus-Rosimannus jääb ka riigikohtus kantimises vastutavaks, siis Reformierakonnas talle tõenäoliselt pikka pidu pole. Vahetult enne 2015. aasta riigikogu valimisi selgus, et Paide reformierakondlane Janno Lehemets oli saanud ärikeelu, ta oli eraisikuna pankrotis ja lisaks käis tema äride uurimiseks kriminaalasi. Lehemets loobus peale toimunu avalikuks saamist riigikokku kandideerimast ja astus välja ka erakonnast.