President Toomas Hendrik Ilves ütles sel nädalal avaldatud intervjuus, et kui tahame kedagi mälestada, siis võiksime esmajoones mälestada inimesi, kes kehastavad Eesti väärtusi: Enn Sarv, Jaan Kross, Artur  Alliksaar.

“Kui tahame mõnda välismaalast, siis miks mitte ka Vaclav Havel. Mis puutub Jeltsinisse, siis kes oli see, kes ütles, et kui Eesti astub NATOsse, siis algab kolmas maailmasõda? See polnud Vladimir
Putin. Ma tegelesin ise Vene vägede väljaviimise jamaga  kolm aastat,” mainis riigipea Postimehes kriitiliselt, hinnates 39 Eesti poliitiku ja ettevõtja algatust rajada Tallinnasse Jeltsinile mälestusmärk.

“Selle lausega seoses võiks juhtida tähelepanu kahele momendile. Esiteks eesmärgile. Kui selleks on nende inimeste mälestamine, kes kehastavad Eesti väärtusi, siis on presidendil loomulikult õigus,” ütles Vseviov Delfile. “Ning need oleksid Eesti mõõtkavas “globaalsed” eesmärgid. Lisaks neile aga võivad rahumeeli eksisteerida ka “lokaalsemad” mälestamise eesmärgid, mis seonduvad konkreetsete sündmustega ja inimeste toimimisega nende keerises. Antud, Jeltsini juhul, ongi tegemist just nimelt selle teise eesmärgiga. Eesmärgiga mälestada inimese tegutsemist vägagi konkreetses situatsioonis. Tegutsemist, mis peatas verevalamise Leedus ja Lätis ning hoidis selle võimalikkuse ära Eestis. Ning see, inimeste elude säilitamine, ongi põhjus, miks me võiksime Jeltsinit mälestada. Ja see ongi kõik.”

Vseviovi arvates ei oma mingit tähtsust, mida Jeltsin ütles NATO ja muu kohta. “Ja teine moment. Me ei jõua kunagi mineviku mõistmiseni, kui kasutades vaid must-valget värvi ei suuda meeles pidada, et ajaloo palett on tegelikult hoopis värvikirevam. See on piltlikult öeldes pigem laialipestud joontega akvarell, kui range ruudustikuga kahevärviline malelaud,” lisas ta.