"Kogu üritus on oma tähenduselt ümmargune null," ütles Vseviov Delfile. "Kui maailmas toimuvad sündmused meile lähedases regioonis Ukrainas, siis kõik see, mis siin kavandatakse, on mitte midagi."

Sama ütles Vseviov ka ajalehele Izvestija, kes küsis tema käest oma artikli jaoks kommentaari. Veel juhtis ta Vene ajakirjaniku tähelepanu sellele, et Eesti on vaba riik, kus igaüks võib oma arvamust välja öelda.

Vseviovi üllatas, et nii Kremli-meelne ajaleht nagu Izvestija tema mõttekäigu ära tõi. "Nad pöördusid minu poole ja küsisid, kuidas hinnata planeeritavaid üritusi," kõneles Vseviov, kes ei teadnud enne ajalehe pöördumist midagi kavandatavatest meeleavaldustest.

"Nad kasutasid minuga tehtud intervjuust ainult üht lauset ja mulle üllatuslikult on nad selle edasi andnud peaaegu sellisena, nagu ma ka mõtlesin," rääkis Vseviov Delfile.

Ta möönis, et oleks võinud ka keelduda Izvestijale kommentaari andmisest, kuid leidis, et need minutid, mis ta kulutas ajakirjaniku valgustamiseks, tingisid ka antud artikli suhteliselt keskmise tonaalsuse.

Vseviovi sõnul oli Izvestija artikli ainus eesmärk pälvida meedia üldine tähelepanu ja seda nad nüüd ka saavutasid. Vseviovi sõnul on tal kahju, et sellised asjad üldse jõuavad Eesti meediakanalitesse.

"Need kuupäevad olidki vaja tuua meie teadvusesse, selles oli kogu artikli mõte," kõneles Vseviov. Kui Eestis oleks jäänud see artikkel praegu märkamata, siis Izvestija artiklit Eestis lugenud inimeste arv oleks piirdunud ühe käe sõrmedega. "Eks ta natuke lööb jälle vee sogasemaks, aga sogases vees võib juhuslikult mõne kala kätte saada."

Ürituse korraldajate kogu mõte seisnebki Vseviovi sõnul selles, et ajaleheartikliga pälvida teiste meediaväljaannete tähelepanu.

Tema sõnul iseloomustab juhtunu seda, kui närvilised me Eestis praegu oleme ja kuivõrd lihtsalt manipuleeritavad. "Arvestades meie ajalugu ja asupaika geograafilisel kaardil, on see ka arusaadav," tõdes Vseviov.

Ajaloolane leiab, et me peame oskama hinnata igas kontekstis sündmuste kaalukust ja tegelema nendega vastavalt nende kaalukusele. "Nende kogunemiste tähtsus on Eesti riigi arengu vaatevinklist null," sõnas Vseviov. Ta leidis, et kaitsepolitsei peab korraldajatel silma peal hoidma, kuid kuni nad oma meelsust rahulikult avaldavad, on kõik korras.

Antud juhul ei ole Vseviovi hinnangul tegemist millegi sellisega, mis nõuaks suuremat reaktsiooni. Ta soovitas mitte reageerida asjadele, mida ei ole olemas. „Need asjad, mida ei ole olemas, ei vaja reaktsiooni,“ lausus ta.

Öise Vahtkonnaga seotud äärmuslased Dmitri Linter ja Juri Žuravljov kavatsevad 12. ja 20. aprillil korraldada Tallinnas kaks meeleavaldust, et "toetada venekeelseid elanikke" ning "lahendada nende probleemid", samuti teadvustada võimalust korraldada Eestis Krimmi-sarnane referendum.