Vseviovi sõnul oli sama siseringi inimeste otsus, kuhu kuulus ka eile Londonis surnuna leitud Boriss Berezovski, määrata Venemaa valitsejaks Vladimir Putin.

„Aga ega ajalugu tänulikkust ei tunne,“ sõnas Vseviov. „Ajalugu on korduvalt näidanud, et need, kes on osutanud teene mõnele inimesele võimule pääsemisel, on ühed esimesed, kellest ainuvalitsejaks saanud vabaneda püüavad.“

Vseviov märkis, et Berezovski oli üks aktiivsemaid Putini kriitikuid, aga kriitika ei meeldi ju võimule. „Siit ei pea järeldama üks-üheselt, et ta kõrvaldati Vene võimu poolt,“ lisas Vseviov. „Berezovski oli küll Inglismaal maapaos, kuid praegu räägitakse ka mingisugusest kirjast, milles ta olevat palunud andeks.“

Vseviovi hinnangul võib suhtumine, et võim kõrvaldas Berezovski, olla ka paranoliline. Selle tõestuseks võiks ta enda sõnul ette lugeda sadu nimesid, kes on Putinit kritiseerinud, lahkunud Venemaalt ja elavad välismaal täie elu ja tervise juures.

Surmajärgsel päeval on Vsevioni sõnul natuke vara järelduste tegemiseks, sest avaldatud info on mitte-millelegi tuginev spekulatsioon ja tegelikult tuleks ära oodata surma põhjuste uurimistulemused. „Kas see tõde ka kunagi selgub, on samuti raske öelda, aga võib arvata, et Inglismaal tehtava uurimuse tulemused on tõepärasemad kui Venemaal tehtava uurimuse tulemused,“ lisas Vseviov.

Boriss Berezovski suri laupäeva keskpäeval 67-aastasena Londonis. Mehe surma põhjus seni veel teadmata.