"Ajakirjandusega ma sel teemal ei suhtle, head aega," ütles kunagine Danske Banki Eesti haru rahapesu tõkestamise osakonna juht Amor Sild, kui Delfi täna hommikul uuris, miks häirekellad aastaid tagasi nii kiiresti vaiki jäid.

Relvafirmade konsulteerijaks kahe tunniga

„Selge see, et relvaeksport pole OK,” kirjutas Sild toona e-kirjas suhtehaldur Oksana Lindmetsale. Kõigest seitse minutit varem oli Lindmets teatanud Sillale, et tema klient Jetfield Networks Limited soovib tegevusala muuta.

Varem ehitusmaterjalide äris tegutsenud Jetfield tahtis nüüd sukelduda hoopis turundus- ja konsulteerimisärisse. Uuteks klientideks pidid firmale saama Venemaa ja Iisraeli riigistruktuurid, näiteks relvafirmad Rosoboroneksport ja Israel Aerospace Industries.

Silla mure relvaäri pärast maandas Lindmets kiiresti. „Relvaekspordist juttu ei ole,” kinnitas ta ja lisas lause lõppu naerunäo. „Klient deklareerib konsulteerimist ja marketingi.”

Sellest piisas. Sild andis tegevusala muutmiseks oma heakskiidu ja palus „esimesed lepingud ikka korralikult üle vaadata”. Lindmetsa esimesest e-kirjast kulus Sillalt rohelise tule saamiseni kaks tundi ja 17 minutit.

Kümneid miljoneid dollareid komisjonitasu

Näiteks 13. juunil 2012 sai Jetfield kahe ülekandega kokku ligi 30 miljonit dollarit. Suurim ühekordne makse tuli aasta hiljem aprillis. Siis laekus üle 39,5 miljoni.

Danske Banki sisedokumendid näitavad, et enne raha arvele lubamist küsid panga eestlastest rahapesu osakonna ametnikud küll selgitusi, kuid leppisid üldsõnaliste ja pealiskaudsete vastustega.

Lähemalt loe Eesti kaudu liikunud mustast rahast siit.