Daniel Vaarik: minu sõpradest on täna väga vähe Eestis
Raadio2 saates „Olukorrast riigis“ külalisena rahvaarvu vähenemisest kõnelenud Daniel Vaarik märkis oma isiklikust kogemusest, et võrreldes seitseme või kaheksa aasta taguse ajaga on väga vähe tema sõpradest täna Eestis.
Ta keris mõttes aega 7-8 aastat tagasi ja meenutas, kuidas ta siis oma sõpradega suhtles ja võrdlses seda tänasega. „Minu sõpradest on täna väga vähe Eestis,“ rääkis ta. „Nad on läinud ajutiselt välismaale õppima või töötama, kuid nende tagasipöördumise jutt läheb aina ebamäärasemaks.“
Vaariku sõnul on neil raske hakata tagasi tulema, kui neil on ka juba lapsed, kes on välismaal kooli läinud.
Vaariku sõnul on selge, et kui mõni vaesem ala liitub rikkama alaga, siis rikkam ala tõmbab vaesema riigi pumbaga tühjaks. „Väga suur õnn, et meie puhul on väikse pumbana töötanud just Soome,“ sõnas Vaarik ja lisas, et pumba töö on paratamatu, kuid küsimus on, kuidas see pump teistpidi tööle panna.
Vaariku sõnul on lahkujate arvust oluliselt tähtsam see, kes ära lähevad.
Üks saatejuhtidest Kalle Muuli rääkis oma kogemusest, et maa piirkonnast, kust ta pärit on, käib suur hulk inimesi Soomes tööl. Linnas elanud sõprade näitel lisas ta, et nemad on läinud kaugemale.
Muuli sõnul on suur murekoht see, et negatiivset rändesaldot võimendab loomuliku iibe kahanemine. Kui väljarände kiirus ei aeglustu ja väga palju niigi väikesest sünnitajate arvust lahkub riigist, siis on 10 või 15 aasta pärast olukord keeruline, prognoosis ta.
Teise saatejuhi Anvar Samosti sõnul on lisaks väljarändele viimasel aastal räägitud palju ümberpaiknemisest Eesti siseselt, mis tema sõnul on kogu aeg toiminud. Tühjaks jäänud külad ja sisselangenud katused olid tema sõnul nõukogude ajal isegi tavalisemad kui praegu, mil inimesed pöörduvad pigem tagasi maale ja rajavad sinna näiteks suvekodu.
Soomes on tema sõnul aastakümneid olnud probleemiks inimeste lahkumine Põhja-Soomest Lõuna-Soome.
Samosti sõnul tuleb lihtsalt mõelda, kuidas nendes oludes nüüd hakkama saada.
Ta pidas mõistlikuks riiklikku programmi, mis toetaks Ida-Euroopast pärit noorte õppima asumist Eestisse. „Meist on väga ebamõistlik kui me neid inimesi Estisse ei laseks,“ sõnas Samost.
Samosti sõnul räägitakse palju tööealiste väljarändest, aga on veel sama suurusjärk inimesi, kes pole kuhugi läinud, aga kes tegelikult ei viitsi või ei taha tööl käia.
