“Eestis ei teata piisavalt, mis on holokaust ja seepärast aetakse need kaks mõistet segamini,” ütles Laud uudisteagentuurile Regnum. “Holokaust on fašistlik ja inimvihkajalik ideloogia, mille eesmärk on hävitada juudid kolmanda põlveni, samal ajal jättis küüditamine kannatanuile võimaluse Siberis või Uuralites ellu jääda.”

Laud meenutas, et 10.000 inimese seas, keda toonased nõukogude võimuorganid 14. juunil 1941 küüditasid, oli 414 juuti ning juutide ühendused meenutavad seda päeva eraldi päeval. “Holokaust on eriline fašistlik metsikus ja teda ei saa millegagi võrrelda,” lisas ta.

Juudi kogukonna juhi sõnul meenutas ta varem korduvalt, et Eesti juudid ei palunud valituselt holokaustile pühendatud mälestuspäeva, sest juutidel on selle jaoks oma päev.

Siim Kallase valitsus kehtestas holokausti mälestuspäeva 2002. aasta augustis Euroopa Nõukogu soovitusel, kirjutas agentuur.

Kunagine haridusminister Mailis Rand ja tema praegune kolleeg Toivo Maimets on soovitanud koolides holokaustipäeval, 27. jaanuaril rääkida ka 1941. ja 1949. aasta küüditamistest.