Bildt leidis, et kuigi tihti on leitud, et võimalused vägivaldseks vastasseisuks olid 1990. aastate alguses Balkanil tunduvalt suuremad kui Baltikumis, et nii see tegelikult polnud, teatas IRLi pressiesindaja.

„Olukord Baltikumis oli äärmiselt plahvatusohtlik ning võinud vabalt lõppeda verevalamisega,“ arvas Rootsi poliitik.

Bildt kinnitas, et küsimus polnud siin lihtsalt mitte iseseisvuse ametliku taastamisega 1991. aastal, vaid just selle kinnistamisega järgnevatel aastatel, tõstes tollastest sündmustest eriti esile Narva kriisi ja selle lahendamist 1993. aastal.

Bildti hinnangul oli tollal küllalt jõudusid, kes olid huvitatud Trans-Dnestria laadsest lahendusest Narva piirkonnas. Bildt kiitis tollase Eesti valitsuse tegevust kriisi lahendamisel, kes ühelt poolt põhimõttekindlaks jäädes suutis leida pragmaatilisi lahendusi, et mitte ainult kriisi ajutisest lahendada, vaid suurema ja otsustava läbimurde saavutamiseks, mis Narva kindlalt Eesti külge liitis.

„Mis puutub NATO-sse ja Euroopa Liitu, siis need olid tollal sedavõrd lootusetud eesmärgid, et ainult eestlased ise olid piisavalt hullud, et neist unistada. Seetõttu on Baltikumi suutlikkus need eesmärgid tõesti saavutada tõelist tunnustust väärt,“ lausus Bildt.

Bildt tõstis esile ka Eesti esimese valitsuse edukaid ja radikaalseid reforme, mis on olnud eeskujuks paljudele teistele üleminekuriikidele ning pakkunud neile lootust. Eesti on aga tänu nendele võitnud endale maailmas väga hea maine.

Tollaseid sündmusi ja arenguid meenutasid sümpoosiumil ka Marju Lauristin ning Toomas-Hendrik Ilves. Mart Laari juubelile pühendatud sümpoosiumil osales sadakond külalist ja õnnitlejat, nende seas mitmete riikide saadikud ning välisministreid.