Bussis võib end sandiks kukkuda
“Lugesin kokku saabunud teated vastavatest õnnetustest — 2006. aastal kukkus ja vigastas end ühissõidukites 11 inimest, 2007. aastal oli juba 24 õnnetust,” ütles Vane. “Tänavu on selliseid õnnetusi esimese kahe ja poole kuuga olnud juba kuus.”
End igapäevaseks bussisõitjaks nimetava Leila arvates sõltub bussisõit eelkõige juhi sõidustiilist. “Mõne bussijuhiga ei tule äkkpidurdusi ja -kiirendusi ette, kuid mõned juhid on väga närvilised,” lausus Leila. “Minu arvates pole viimastel aastatel olukord hullemaks läinud ja ka minu endaga pole kordagi midagi juhtunud.”
Ka pensioniealine Vaike pole siiani pidanud ühissõidukis kukkuma. “Ise peab ikka kõvasti kinni hoidma,” avaldas Vaike saladuse. “Eks vahepeal on bussijuhtidel palgaprobleemid peas ja siis sõidavad nad närvilisemalt, kuid suuri probleeme küll täheldanud pole.”
Tallinna autobussikoondise pressiesindaja Sirje Roht kinnitas, et ühissõidukites kukub sõitjaid väga palju, kuid üldiselt ta liikluskultuuri halvenemist ei usu. “Kuigi kukkumistega lõppenud juhtumeid on väga palju, siis ikkagi tundub, et olukord on paranemas,” arvas Roht. “Üha sagedamini lastakse bussidel peatustest väljuda ja busside liikumine on järjest sujuvam.”
Nii Vane kui ka Roht peavad kukkumisega lõppenud bussipidurduste põhjuseks kõrvalrajalt või -teelt ette sõitmist. “Rahvast täis suure lõõtsbussi täismass on 28 tonni ja seetõttu peavad bussijuhid hoidma tavalisest suuremat pikivahet, eks see võib autojuhte sageli meelitada vahele põikama,” selgitas Roht.
Kus tegijaid, seal nägijaid ja nii võib ühissõidukile ette keeravat autojuhti oodata liikluseeskirja rikkumise eest trahv. “Bussijuhid pöörduvad üha tihedamini selliste autojuhtide pärast liikluspolitseisse ja ka sõitjad on abivalmis tunnistama.”
Põhja politseiprefektuuri avariitalituse komissar Riho Tänak kinnitas, et politseisse laekub viimasel ajal üha enam avaldusi ühissõidukis toimunud õnnetuste kohta, kuid tema veeretas osa vastutust autojuhtidelt bussijuhtide kanda.
“Ühissõidukijuht, nagu ka iga teise suurema veoki juht, peab vastutama oma kauba sihtkohta viimise eest. Juht peab valima vastava sõidustiili ja pikivahe, et poleks vajadust äkkpidurdusteks,” ütles Tänak. “Viimasel ajal on uued bussid ja trollid muutunud väidetavalt dünaamilisemaks ehk kiirendavad ja pidurdavad järsemalt. Ka see võib suurendada õnnetuste arvu.”
Tänaku sõnul uurib politsei asjaolud läbi ja süü tuvastamise korral võib autojuhti karistada liiklusohu tekitamise eest. “Samas ei jõua suurem osa õnnetusi üldse meieni, sest sageli saavad ka bussijuhid õnnetusest teada alles lõpp-peatuses ja seejärel on meil väga raske olukorda taastama hakata,” selgitas ta.
