“Liinid on liiga kiired — bussid lausa tuhisevad teedel,” rääkis aktsiaseltsi Viljandi ATP tegevdirektor Tiit Hellenurm ajalehele Sakala. “Pealegi venitavad paljud juhid väljasõiduga, et järgmistel bussidel sõitjaid eest ära korjata, ja kihutavad siis pärast teel.”

Ka aktsiaseltsi Devori Reisid juhataja Margo Järvekülg arvas, et avariide tegelik põhjus on lühikestes sõiduaegades. “Suvel kuiva teega võib ju piirkiirusega sõita, aga kui lörts on maas, siis nii enam ei saa,” lausus ta.

Devori bussidel on juhataja sõnul esiratastel pikimustriga rehvid, kuid tagasilla neli ratast on aastaringsete rehvidega, mis peaksid teekattega haakuma ka talveoludes.

Taisto Busside tegevdirektor Urmas Saaremets ütles, et selle firma bussidel on all lamellrehvid, mida sobib kasutada aasta läbi ja ajavad maaliinidel asja ära.

Üks talverehv maksab umbes 5000 krooni ja igale bussile läheb neid kuus tükki. Margo Järvekülje ja Tiit Hellenurme väitel poleks selline rehvivahetus sajakonna bussiga firmale jõukohane ning kajastuks kohe ka pileti hinnas.

“Miks peab bussifirma investeerima, kui keegi jätab teehooldustööd tegemata?” küsis Hellenurm. “Kaugliinibussidel võiks hoopis rohkem kiirusemõõdikuid kontrollida.”

Oktoobris palus politsei autoettevõtete liidule saadetud märgukirjas võtta võimaluse korral kasutusele talverehvid ning vaadata üle sõidugraafikud, et vältida juhtide sunnitud kiirustamist halbades ilmastikutingimustes.

Eesti bussiliit omakorda saatis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile pöördumise, nõudes bussidele talverehve ja sõidumeeriku kontrollimist.

“Kui bussiliit üritab tõestada, et avariid tulevad kummidest, siis ei jaga ta midagi. Me oleme aastaid sõitnud aastaringsete kummidega ja meil pole midagi juhtunud,” ütles Järvekülg.