Kui kiiresti võeti vastu otsus külastada Tallinna?

Boriss Jeltsini ja meie jaoks polnud mingit küsimust. Saime aru, et sündmused Riias ja Vilniuses, vene relvastatud üksuste tegevus oli vastuvõetamatu ning see tähendas, et mitte ainult Balti riikides, vaid ka Vene Födratsioonis oli vaja konsulideerimist ja omavahelist toetust. Seetõttu ei onud erilisi ettevalmistusi, me sõitsime kohe Tallinna. Ja ma arvan siiani, et need dokumendid, mis olid allkirjastamiseks ette valmistatud, olid meile sellel hetkel selgeks poliitiliseks seisukohaks.

Miks te tagasi ei lennanud sama lennukiga, millega tulite? Kas vastab tõele, et Jeltsini elu oli ohus?

Jah, meil oli informatsiooni erinevatest allikatest, et võib olla diversiooni ja provokatsiooni oht, nii et võtsime vastu kolleegide ettepaneku sõita piirini ja sealt juba erinevate liiklusvahenditega sisemaale. Ametlikult ei ole seda uuritud, kuid usun, et Boriss Jeltsini ohutuse kaitsmine oli õigustatud. Selgus ka, et Jeltsini poliitikat toetas enamus elanikkonnast.

Miks te arvate, suutis Eesti hakkama saada verevalamisteta, aga Läti ja Leedu mitte?

See on keeruline küsimus. Siin tuleb vaadata kultuurilist mälu. Eesti, tänu jumalale, oli mingite jõududega kaitstud agressiooni eest, mis tabasid Lätit ja Leedut. Olen veendunud, et siin väljendus eestlaste kultuuri vaimne kooskõla, samuti ka tolleaegse Eesti valitsuse temperament.

Pikemat intervjuud loe RusDelfist.