Brüssel müüs Eesti huvid Moskvale?

Euroskeptilise uurimiskeskuse Vaba Euroopa (UKVE) hinnangul on EL-i ning Venemaa vahel sõlmitud partnerlus- ja koostööleppe uusliikmetele laienemise protokoll ning sellega kaasnev ühisavaldus Eesti huvide räige mahamüümine Moskvale Brüsseli poolt.

“Euroopa Liit on täielikult loobunud oma algsest seisukohast, et EL-i ja Venemaa vaheline partnerlusleping laieneb automaatselt kõigile uutele liikmetele, ning leppinud Venemaa-poolsete tingimustega, milleks on muu hulgas toetuse andmine Venemaa liikmelisusele Maailma Kaubandusorganisatsioonis ning Venemaa nõudmistega leppimine Eesti ja Läti osas,” teatas keskus.

UKVE hinnangul muutus avaldus küll hägusemaks ega maini Eestit otse, kuid on selge, et EL mitte ainult ei jätnud Venemaale vabu käsi Eesti ja Läti ründamiseks, vaid on sujuvalt asunud ka meie kodakondsus- ja keelepoliitika põhimõtteid õõnestavale positsioonile.

“EL leppis Venemaa poolt esitatud tingimusega, et enne partnerlusleppe laiendamist peab Brüssel esitama omapoolse tegevuskava niinimetatud vähemuste probleemi lahendamiseks,” seisab UKVE teates. Keskuse hinnangul tähendab see, et esiteks leppis EL aruandja rolliga Moskva ees ning teiseks alustab Brüssel Eestile ja Lätile marulist survet “Euroopa ühishuvide” nimel.

“Nagu ma juba eelmisel suvel korduvalt hoiatasin, ei saa Eesti Euroopa Liidu liige olles ignoreerida kokkuleppeid, mida teevad omavahel Brüssel ja Moskva või Pariis ja Moskva,” ütles keskuse direktor Martin Helme. “Me saaksime eirata kogu sellist kokkumängu vaid siis, kui me poleks EL-i liige.”

Helme sõnul näitab Eesti huvide ohverdamine veel enne, kui Eesti on EL-i liikmeks saanud, et mingit väljasaamist Venemaa mõjusfäärist pole EL-i liikmena loota.

Tema sõnul sai teisipäeval sisuliselt selgeks, et Eesti ja Läti jaoks avati rahvusküsimustes teine rinne. “Tuleb tõsiselt küsida endalt, kas EL-i astumine oli ikkagi õigustatud ja kui polnud, oma otsus ümber vaadata,” lisas Helme.