Brus rääkis Vikerraadios, et iga objekti valdaja määrab selle, kas valvurid on relvastatud või mitte. "Igal pool kehtestab need reeglid, kaasa arvatud relvade ja erivahendite kasutamise, objekti valdaja," ütles ta. "Iga asutus peab ise hindama kõiki asjaolusid ja määrama turvalisuse astme." 

Ta tõi näiteks, et kaitseväe objektid on piiratud aia ja perimeetriga, kus on juba valve peal. Küll aga tõdes ta, et kaitseministeerium on sarnane tavalise büroohoonega. Ministeeriumi välisuksest saab vabalt sisse, sealt edasi aga mitte. Külalised liiguvad majas alati saatjaga, kirjeldas Brus ja lisas, et ka eile ministeeriumisse tunginud Karen Drambjan ei pääsenud fuajeest edasi.

Brusi sõnul on ministeeriumi uue hoone ehitamine ja linnast välja kolimine seotud paljude probleemidega. „Eilne vahejuhtum andis tõuke nende plaanide edasisele läbimõtlemisele,“ lausus ta.

Turvatemaatika tuleb üle vaadata

Brusi sõnul tuleb kogu turvatemaatika meie riigis üle vaadata. Ta viitas ka seigale, et täna me ei näe näiteks Tallinna lennujaamas automaatidega relvastatud valvet, kuigi mujal maailma lennujaamades on see tavapärane. „Tuleb leppida sellega, et me oleme üks osa maailmast ja need ohud tulevad ka meile,“ kõneles ta.

„Kaitseliit täidab talle antud ülesandeid riigikaiste vallas. Meie oleme partnerid, teostame ja viime neid ülesandeid ellu, kuid neid ülesandeid me ise ei püstita,“ selgitas ta. Nii teostab kaitseliidu valverühm ka valvet eri objektidel.

Brus rääkis, et kaisteliidu valverühmas on umbes 600 inimest, kes on lepingulises teenistuses ja tööl üle kogu Eesti ning ka Brüsselis Eesti esinduses. „Ajateenija aega ei tohiks küll rasiata sellele, et panna teda väeosa valvama,“ sõnas Brus.

Tema sõnul on kaitseliidu valverühmades töötavad inimesed hästi koolitatud ja ka kaisteministeeriumis on korraldanud kriisiõppusi ja ametnikud käitusid vastavalt sellele.

„See väljaõpe, mida on meie inimesed saanud, aitas ka eile olukorra lahendamisele kaasa,“ hindas Brus ja avaldas tänu nendele tublidele inimestele professionaalse ja vapra tegutsemise eest.
„Ma väga loodan, et Eesti üldsus saab pärast uurimise lõppu teada, mis seal täpselt toimus.“