Briti mõttekoja ekspert: NATO küberkaitseplaanid on murettekitavalt läbimõtlemata

 (5)
Mõttekoja Chatham House ekspert Keir Giles.
Mõttekoja Chatham House ekspert Keir Giles.Foto: Kristi Kamenik

Briti mõttekoja Chatham House ekspert Keir Gilesi hinnangul pole NATO liikmesriikide juhid uut ühtset küberkaitset suutnud sisustada.

NATO küberkaitsekeskuse korraldatud iga-aastase küberkonflikide konverentsi CyCon üheks põhiliseks arutlusteemaks on tänavu osutunud eelmisel suvel Varssavis vastu võetud otsus, mille järgi nimetati küberruum üheks sõjapidamise valdkonnaks (inglise keeles domain of operation). See tähendab, et allianss peaks planeerima oma kaitset sama hästi küberruumis kui maal, merel ja õhus. Teisiti öeldes peaks NATO kollektiivkaitse 5. artikkel kehtima edaspidi ka siis, kui ühe liitlase vastu korraldatakse sõjaline rünnak näiteks küberruumis.

See aga tähendab, et sarnaselt maa-, mere- ja õhuvägede võimekusega peaks NATO suutma planeerida operatsioone ka küberruumis. Seni pole ühiselt veel välja arendatud ja kõik see võtab veel aega, selgus CyCon'i konverentsi NATO teemalisel paneeldiskussioonil.

NATO Euroopa liitlasvägede peakorteri SHAPE kübervaldkonna tehniline nõunik Brad Bigelow nentis, et küberruumi operatsioonide planeerimisega tuleb tegeleda juba praegu, seega enne, kui üldse mõni konflikt üles kerkima hakkab. Kübervaldkonda juba planeerima asunud brigaadikindral Christos Athanasiadis ütles, et sellega ongi tegelema hakatud ning väejuhatus uurib, milliseid ressursse ja plaane tuleks selle jaoks teha. "Küberruum on küll virtuaalne, kuid tööriistad sellega tegelemiseks peavad olema vägagi reaalsed," ütles Athanasiadis.

Seotud lood:

Paneeldiskussiooni juhtinud Briti mõttekoja Chatham House Venemaa ja Euraasia ekspert Keir Giles oli pärast diskussiooni lõppu üsna teravalt kriitiline NATO küberruumi otsuse suhtes. "Keegi ei mõelnud läbi, kuidas seda otsust tegevustesse tõlgendada," ütles Giles, kes rõhutas, et tegemist ei ole kriitikaga kindralite ja väejuhatuste vaid riigijuhtide suunas. "Poliitilised otsused ja tippkohtumiste kokkulepped on praktilisest elust üsna kaugel."

Gilesi sõnul on näha, et NATO küberkaitse eesmärk praegu ei ole kaitsta NATO riike – Eestit või Poolat või Ameerika ühendriike - vaid eesmärgiks on kaitsta NATO kui ühenduse arvutisüsteeme. See, kas või kuidas võiksid liitlasriigid üksteisele appi tulema, on alles arutluse all ja peaks saama selgeks alles lähiaastate jooksul. Seni aga on olukord sarnane praegusega: kui liitlasriigid otsustavad oma kübervõimekust jagada, siis nad seda ka teevad.

Kuigi küberruumi sõjaliseks ruumiks nimetamisest on möödas juba aasta, on Gilesi sõnul õhus küsimusi ka veel selle kohta, kuhu paigutub NATO silmis näiteks infosõda, võitlus terrorismiga (mis nõuab koostööd valitsuste tsiviilkorrakaitsega) või elementaarsemad küsimused nagu piiritsoonide lähedalt droonidesse häkkimine.

Brad Bigelow NATO Euroopa liitlasvägede peakorterist nentis paneelis, et nii pea kui esimesed plaanid paika saavad, peaksid algama ka liitlastevahelised õppused selleks, et koostööd harjutada ja konfliktisituatsioonide puhul tegevusplaanid paika saada.