„Kultuuripealinn võib olla ka needus. Kui Leedu esimese endise Nõukogude vabariigina selle kohustuse enda peale võttis, siis oli tegu omamoodi šokiga,“ nentis ajaleht.

Vilniuses 2009. aastal korraldatud kultuuripidu kukkus läbi kärbitud eelarve, poliitiliste võitluste ja hakitud programmi tõttu. „Mõni laiuskraad põhja poole vaatasid eestlased õudusega pealt, kuna nad olid juba võitnud kultuuripealinna õigused 2011. aastaks. Loobumiseks oli liiga hilja,“ märkis Independent.

Uusaastaööl Euroopa kultuuripealinna rolli astuval Tallinnal on nüüd vaja end tõestada. „Leedus juhtunu on häbiväärne,“ tunnistas sihtasutuse Tallinn 2011 juht Jaanus Mutli. „Meil on võimalik asju palju paremini teha.“

Samas on ajalehe andmeil ka Tallinn 2011 kulutused raskete aegade tõttu kokku kuivanud ja ulatuvad vaid kolmandikuni algselt plaanitust ning ürituste arv on vähenenud 250-lt sajani. Linnavalitsus ja riigi valitsus on tülitsenud selle üle, kes mille eest maksab.

„Sellele vaatamata võtan ma julguse ennustada, et Tallinna aasta Euroopa kultuurielu keskpunktis kujuneb edukaks ja võib-olla isegi triumfiks,“ usub Independenti ajakirjanik. „Kultuuripealinn on ikkagi 1,4 miljoni elanikuga riigi suurim sündmus pärast iseseisvumist 1991. aastal. Isegi suurem kui 2002. aasta Eurovisioni lauluvõistlus.“

Ajakirjanik põhjendab oma optimismi sellega, et riik on pikalt harjutanud ja üks kultuuriaasta on muutunud lausa kolmeks. Näiteks Tallinna muusikanädal toimub 2011. aastal juba kolmandat korda. Väikese riigi kohta on Eesti muusikaelu väga tugevalt arenenud, mis pole ka üllatus, kuna riigis toimuvad laulupeod juba 1869. aastast ja iseseisvuse eest võideldi 1988. aastal Laulva revolutsiooniga, kirjeldab ajaleht.

Pannakse püsti põhust teater

Laulupeod toimuvad Eestis iga viie aasta tagant ja järgmine oleks pidanud tulema 2012. aastal, kuid see toodi aasta võrra ettepoole. Mitte kõik üritused ei ole aga nii suures mõõtkavas ja kultuur on defineeritud hoopis laiemalt. Ühe näitena nimetab Independent jõulupuude põletamist mitmete maade tulekunstnike osalusel.

Veel on artiklis juttu alternatiivteatri No99 veetavast põhuteatri projektist, mille tarvis rajatakse 40 meetri pikkune ja 22 meetri laiune põhust ehitis. Teatrijuhi Tiit Ojasoo sõnul on tegu palju enama kui teatriga ja seal on kavas ka installatsioonid, kontserdid ning muud etteasted.

Samuti kirjutatakse 2006. aastal valminud Kumu kunstimuuseumist, millel on kultuuripealinna aastal oluline roll. Ühe põnevama ettevõtmisena on välja toodud Eesti e-riigi kogemusel põhinev interaktiivne näitus.