Briti ajaleht: Harku väljasaatmiskeskuses olevate laste kinnipidamine võib olla vastuolus rahvusvahelise õigusega

 (126)
Harku väljasaatmiskeskuse juht Pärtel Preinvalts
Harku väljasaatmiskeskusFoto: Rauno Volmar

Kuu aega tagasi sündinud tüdruk nimega Warda on koos oma Islamiriigi terroristide eest põgenenud vanematega Harku väljasaatmiskeskuses, kus neid hoitakse asüüli taotlemise ajal, kirjutas Briti ajaleht Guardian.

Warda sündis oktoobris, tema vanemad vahistati kuu aega varem Tallinnas. Väidetavalt on nad Põhja-Süüriast Islamiriigi pealetungi eest põgenenud jeziidid.

Warda ema sai kinnipidamiskeskusest välja neljaks päevaks, et haiglas sünnitada. Peale seda viidi ta kinnipidamiskeskusesse tagasi. Kurdi keeles rääkiv Warda isa ütles, et ei saa aru, mis toimub ja milline on nende õiguslik olukord.

Ta kurtis, et tütre eest hoolitsemiseks pole piisavalt beebihooldusvahendeid ja nad saavad välismaailmaga ühendust vaid siis, kui keegi neile lauatelefonile helistab. Teised asutuses viibivad inimesed on kurtnud tagakiusamist, mille tõttu toimus sel nädalal keskuses mäss, mille politsei surus kummikuulidega maha.

Keskuse juht Pärtel Preinvalts kinnitas, et lapsel on kõik vajalik olemas. Jeziidi perekond on tema sõnul Armeenia kodakondsusega.

Warda on üks kaheksast Süüria või Iraagi päritolu lapsest, keda hoitakse Harkus kinni. Peatselt võib lisanduda veel üks, sest üks jeziidi naine on kuuendat kuud rase. Laste kinnipidamiskeskuses kinni hoidmine võib ajalehe sõnul olla vastuolus ÜRO laste õiguste konventsiooniga.

Üks põgenikepere Harkus sattus sinna oma sõnul Lätist, kus nad olid asüüli taotlenud. Pereema ütles, et nad sattusid Eestisse kogemata, kui nad läksid oma Lätis asuvast varjupaigataotlejate keskusest jalutama ja sattusid kogemata Eestisse. "Me ei teadnud enne, et on riik nimega Eesti," ütles ta.

Seotud lood:

Veel üks pere on Harkus, sest nad tahtsid minna oma vanaema juurde Soome ja keelduvad seetõttu Eestis varjupaika taotlemast. Nad ütlevad, et nende kohtlemine Eesti võimude poolt vaid tugevdab nende veendumust, et nad ei taha siin varjupaika taotleda.

"Me tulime Euroopasse, sest siin on õigused, aga me ei leidnud siit mingeid õiguseid," ütles pereisa, kes oli varem Iraagi valitsuse ametiisik, kes ei soovi oma nime öelda, sest kardab Iraagi uute, šiiadest valitsejate kättemaksu. "Eesti vastuvõtmine Euroopa Liitu oli viga," ütles ta.