Brigaadikindral Terras: soovid tuleb reaalsusele allutada
"Majanduskeskkond on muutunud ja seepärast ei ole kõik soovid ressurssidega kooskõlas ning seepärast on tarvis soovid reaalsusele allutada. See ei ole mitte mingil juhul revolutsioon, vaid pigem evolutsioon. Ei ole ühtegi põhjust, miks me ei peaks hakkama saama, sest peastaabis teenivatel inimestel piisavalt oskusi ja kompetentsi", sõnas Terras.
Terras sõnas pidulikul rivistusel, et kaitseväe arengus on alati võtmerolli mänginud peastaap ja peastaabi inimesed. "20 aastaga oleme jõudnud palju, pidades silmas meie väikest riiki ja piiratud võimalusi. Täna on Eesti kindlalt kaitstud," ütles brigaadikindral Riho Terras.
31. oktoobril 1991 algas kaitsejõudude peastaabi kui kaitseväe kõige esimese struktuuri praktiline loomine ja nii sai alguse kaitseväe taastamine. Valitsus oli juba 14. oktoobril määranud kaitseväe praeguse juhataja kindral Ants Laaneotsa toona veel olematu kaitsejõudude peastaabi ülema kohusetäitjaks. Loodav kaitsevägi vajas oma ülesannete täitmiseks ohvitsere ja nii alustas juba 1991. aasta detsembris esimene ohvitseride kursus.
Esimesed kaitseväe ajateenijad teenisid toonase kaitsejõudude peastaabi juurde loodud kompaniis. Valitsus taaslõi oma määrusega esimeste väeosadena 18. märtsil 1992 Kuperjanovi ja Kalevi pataljonid. 1995. aastal alustas kaitsevägi osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ja tänaseks on erinevatel operatsioonidel osalenud üle 2100 kaitseväelase.
Tähistamaks 20 aasta möödumist kaitseväe peastaabi ja kaitseväe taasloomisest korraldab kaitsevägi koostöös Eesti Sõjamuuseumiga fotonäituse, mis avatakse 18. novembril Viimsis asuvas Eesti Sõjamuuseumis.
Kaitseväe peastaabi eelkäija, sõjaministeeriumi peastaap, sündis 93 aastat tagasi 26. novembril 1918, kui Ajutine Valitsus nimetas sõjaminister kindralmajor Andres Larka peastaabi ülemaks.
