Brexiti mõju: avaliku arvamuse uuring näitab suuremat toetust Euroopa Liitu kuulumisele kui eales varem

Septembris läbi viidud Eurobaromeetri uuringu tulemused näitavad, et toetus Euroopa Liitu kuulumisele on kõrgem kui eales varem. Eestis toetab ELi liikmelisust kolmveerand, Euroopa Liidus keskmiselt ligi kaks kolmandikku kodanikest, mis on viimase 25 aasta rekord. Toetus on märkimisväärselt tõusnud pärast Brexiti rahvahääletust.

Seda, et Eesti on Euroopa Liitu kuulumisest kasu saanud, arvab 88 protsenti eestlastest. ELis on sellisel seisukohal 68 inimestest. See on kõrgeim toetusmäär, mis alates 1983. aastast mõõdetud on. Kõige enam tuuakse Eesti puhul välja kasu, mida kuulumine Euroopa Liitu on tähendanud majanduskasvule ja uutele töökohtadele.

Toetus Euroopa Liitu kuulumisele kasvas märkimisväärselt pärast Ühendkuningriigi 2016. aasta referendumit. Uuring näitab, et Euroopa Liitu kuulumise toetus kasvab koos murega Brexiti mõju pärast. Rasked läbirääkimised lahkumistingimuste üle Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahel on pannud inimesi paremini mõistma ELi liikmelisusest saadavat kasu.

Viimane Eurobaromeeter näitab, et enam kui pool Eesti elanikest on rahul sellega, kuidas demokraatia Euroopa Liidus toimib, kuid samas leiab kolmveerand Eesti vastanutest, et nende hääl Euroopa Liidus ei loe. EL-is keskmiselt leiab nii umbes pool inimestest.

Et järgmised Euroopa Parlamendi valimised toimuvad Eestis järgmisel aastal 26. mail, teab uuringu kohaselt ligi pool siinsetest inimestest. Peamisteks Euroopa tasandi valimiskampaania teemadeks peaks eestlaste hinnangul olema rändeteemad, majanduskasv ning julgeolek ja kaitsepoliitika.

Eurobaromeetri uuringu viis septembris läbi Kantar Public, intervjueerides kokku üle 27 000 16-aastase ja vanema Euroopa Liidu kodaniku. Intervjuud viidi läbi kõigis 28-s liikmesriigis.