Eile otsustas riigikogu minna edasi apteegireformiga, mis ei ole sugugi meele järele suurtele apteegikettidele. Uue süsteemi järgi ei tohiks ravimite hulgimüüjad enam apteeke ise omada, need peaksid kuuluma proviisoritele.

Eesti Apteekide ühendusse kuuluvad suured ketiapteegid sulgesid täna kell 14 oma uksed. Apteegiketid väidavad, et "reformijärgselt apteegivõrk just selline välja nägema hakkaks ja riigi arvates piisab sellest Eestis apteegiteenuse osutamiseks."

Eesti Apteekide Ühenduse juht Timo Danilov ütles, et mingit kooskõlastuskohustust neil sellise protesti tegemiseks ei ole, küll aga informeeriti sellest veidi varem ravimiametit. „Kohustus tekib kui apteek on suletud rohkem kui viis päeva,” kinnitas Danilov.

Mis peaks aga pärast ketiapteekide radikaalset sammu juhtuma hakkama? „Nagu me teame, siis parlament tegi eile ühe otsuse ära [apteegireformi peatamine tühistada-toim.]. Aga me soovime nüüd, et riik võtaks vastutuse. Apteekide sunniviisiline kinnipanemine ei ole demokraatlikus ja turumajanduse põhimõtteid järgivas riigis aktsepteeritav.”

Ravimiametist kinnitati Delfile, et sellises järsus apteekide sulgemise sammus pole midagi ebaseaduslikku, kuna see kestab vaid ööpäeva, ametit peab teavitama viis päeva ette vaid siis, kui apteegid on suletud rohkem kui nädal. "Seaduslik on see küll, aga kas ka eetiline – nojah," nentis ameti pressiesindaja Kristi Sarap.

Poliitikute hinnangul tegu väljapressimisega

Sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond) nimetas riigikogu ees kõneldes ravimite hulgimüüjate ähvardustaktikat kohatuks, mainides muu hulgas, et apteekide arv ei ole indikaator, mille järgi hinnata ravimite kättesaadavust.

Kiige hinnangul saaks apteegireformi viia läbi kõige edukamalt etappide viisil, kui vahetähtajad kohustaksid ketiapteeke päriselt tegutsema. Kiik nentis, et juba 2014. aastal oleks pidanud märkima reformi vahetähtajad, kuna ketiapteegid pole seni tegutsenud, kuigi tuleval aprillis oleks pidanud reform lõplikult jõustuma.

„Mina ausalt öeldes arvan, et sellised ajad võiks Eestis möödas olla,” ütles ketiapteekide värsket sammu kommenteerides endine tervise- ja tööminister Riina Sikkut (SDE), meenutades seda, kuidas endine praamikuningas Vjatseslav Leedo lubas 20 aastat tagasi samuti praamid seisma panna, kui dotatsioon ei kasva.

„Sedasi endale sobivat seadust välja pressida ei ole kuidagi aktsepteeritav, see ei ole mõistlik ja see ei saa ju tulemust anda. Seadusi me teeme ikkagi arvestades patsientide huve, mitte ainult ärihuve,” märkis parlamendisaadik.

Jevgeni Ossinovski (SDE) märkis ühismeedias, et ketiapteekide sulgemine on selge kinnitus, et apteegireform on hädavajalik. "Ühiskond ei saa niivõrd olulise teenuse puhul olla ärimeeste pantvangis. Esiteks on see riigi väärikuse küsimus. Ent kõige olulisem: hulgimüügi omandis olevad ketiapteegid on risk rahva tervisele, nagu nad tänase aktsiooniga kinnitavad," edastas Ossinovski.

Apteegireform on Ossinovski hinnangul küsimus Eesti demokraatiast. "Sellest, kas riik on võimeline ennast kehtestama või laseb ennast üksikul ärimehel tasku panna," märkis ta.

Ei saanud vererõhu ravimeid kätte

Kümme minutit enne kella 14 ei paistnud Viru keskuse Apothekas veel sulgemisest märkigi, siis aga, täpselt kui kell kukkus, hakati võret alla laskma, teatab Delfi ajakirjanik kohapealt. "Inimesed, paistab, on õnnetud ja murelikud," ütles reporter.

Delfiga rääkis üks apteegist välja suunatud proua, kes tuli vererõhurohtude järele. Rohtusid ta kätte ei saanud, kurtis vaid, et nüüd läheb vererõhk veel kõrgemaks.

Ketiapteegid, mida ähvardab reformi tagajärjel sulgemine, jäävad suletuks kuni homseni. Apteekide Ühendusse kuuluvad Apotheka, Benu, Euroapteek ja Südameapteek. Erandiks on valveapteegid, mis teevad oma uksed lahti kell 20. Samas tuleb arvestada, et terve rida proviisoriapteeke on jätkuvalt lahti. Nende nimekiri on leitav ravimiameti kodulehel.

Pärast ketiapteekide teadet korraldas sotsiaalministeerium pressikonverentsi, kus värskeid arenguid kommenteerisid minister Tanel Kiik ja konkurentsiameti juht Märt Ots.

Apteegikettide kokkulepe ühel ajal apteegid sulgeda on tõstatanud küsimuse, kas tegu on kartellileppega. Konkurentsiameti pressiesindaja Maarja Uulits ütles, et amet kujundab veel seisukohta, kas see on konkurentsiseadusega vastuolus või mitte. "Kas tegu on kartelliga, otsustab prokurör," sõnas ta.