Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles Delfile, et Helme umbusaldushääletusel jäeti hääletamata kahel põhjusel. "Ühelt poolt me leiame, et see valitsuskoalitsioon peaks kindlasti jätkama, koalitsioonileping on hea, mis võimaldab Eestit edasi arendada. On Eesti huvides, et praegune koalitsioon jätkub ja siin oleks võimalikult vähe ebastabiilsust. Seetõttu ei läinud me umbusaldusavaldusega kaasa," selgitas Seeder.
"Me ei olnud umbusalduse vastu, sest me andsime hinnangu sellele ebaõnnestunud Mart Helme esinemisele raadios, mis tõi kaasa pingeid ja siseriiklikku ebastabiilsust, mis ei olnud kuidagi mõistlik ega asja- ja ajakohane," põhjendas Seeder.
Ta lisas, et Isamaa teavitas koalitsioonipartnereid enne hääletust oma otsusest. "Mart Helme võttis meie otsuse teadmiseks. Pärast hääletust olen temaga rääkinud ja niisugune on praegu fraktsioonide seis ning kõik kolm osapoolt on valmis valitsuskoalitsioonis jätkama," märkis Seeder.
"Avaldame umbusaldust Eesti Vabariigi siseminister Mart Helmele seoses Soome peaministri Sanna Marini vastase isiklikuga rünnakuga. Siseminister on oma sõnakastusega kahjustanud Eesti-Soome suhteid, Eesti riigi mainet, alavääristanud naisi ja erineva sotsiaalse taustaga inimesi. Mart Helme käitumine näitab ühemõtteliselt, et ta ei sobi kandma valitsusliikme vastutust," ütles opositsiooni juhtpartei Reformierakonna esimees Kaja Kallas umbusaldusavaldust riigikogule üle andes.
"Isegi kui väga tahaks, ei saa kuuldut kuidagi võtta tunnustusena Soome riigile, tema valitsusele ega peaministrile. Seda käsitlevad solvanguna Soome peaminister ise, Soome poliitikud, ajakirjandus ja lihtinimesed ja esialgu nägi selles solvangut isegi Eesti valitsuse juht Jüri Ratas," ütles Kallas umbusaldusavalduse hääletamise eel peetud kõnes.
Üleeilses raadiosaates "Räägime asjast" kritiseeris siseminister Helme teravalt Soome uut peaministrit Sanna Marinit ning viitas, et punased tahavad üldse Soome riiki likvideerida. Helme tuletas saates meelde Vladimir Lenini ütlust, et igast köögitüdrukust võib saada minister. "Nüüd me siis näeme, kuidas ühest müüjatüdrukust on saanud peaminister ja kuidas seal mõnestki teisest tänavaaktivistist ning harimatust inimesest on saanud valitsuse liige," teatas ta.
Mart Helme umbusaldamine ja apteegireformi peatamine riigikogus
Vahur Koorits: Nagu juba varem arvati, apteegireformi tühistamine ebaõnnestus, sest Keskerakonnast liitus päris mitu saadikut opositsiooniga.
Vahur Koorits: EKRE saadikud kogunesid ühte punti arutama, mis toimub. Nad jäid apteegihääletusel vähemusse ja varem samal päeval ei andnud Isamaa Mart Helmele oma toetushääli. EKRE jaoks on mõlemad murettekitavad märgid sellest, et asjad liiguvad vales suunas.
Vahur Koorits: Apteegireformi tühistmise eelnõuga edasiminekut toetas 46 saadikut, selle tagasilükkamist toetas 50 saadikut. Sotside ridades järgnes tulemusele spontanne plaksutamine ja rõõmuhõiked.
Vahur Koorits: Apteegireformi hääletus algab kohe.
Vahur Koorits: Siim Kiisler Isamaast on järgmine: me peame midagi ette võtta, me ei saa käega lüüa, et las jõustub, vaatame, mis juhtub. Mina pole oma meelt muutnud, ka viis aastat tagasi ütlesin, et iga kord on ravimiseaduse menetlemisel piinlik olla. Kui Tõrvas või Hiiumaal lähevad apteegid kinni, siis kuidas see kättesaadavust parandab? Need piirangud pole end õigustanud, see on ebamõistlik omandi piiramine.
Vahur Koorits: Kõnet soovib pidada Riina Sikkut SDEst: Ma pikalt ei räägi, on selge, et siin on palju kahtlast. Valdkonda juhtiv minister pole eelnõuga rahul, isegi selle loojad pole sellega täiesti rahul. SDE fraktsiooni nimel teen ettepaneku see tagasi lükata.
Vahur Koorits: Kalvi Kõva: niipalju, kui mäletan, oli Marika Tuus-Laul sotsiaalkomisjoni liige. Miks ta ära toodi? Mölder: Marikat tuleb kiita, ta tubli ja töökas riigikogu liige. Miks ei osalenud ta neljapäeva erakorralisel koosolekul, teda asendab asendusliige, kui ta ise osaleda ei saa.
Vahur Koorits: Korobeinik: eelnõu seletuskirjas hind 75-200 miljonit ja õiguslik hinnang, et riik peab selle raha hüvitama apteegiomanikele. Kelle poolt on see hinnang teksti sattunud? Mölder: selle eelnõu algatajaks on keskfraktsioon, kuhu sa ka hommmikul kuulusid. Võta see aluseks. Mis puudutab, kas ühel poolel turust on võimalik nõuet esitada, siis seda ei saa välistada. Turuosalised on öelnud, et sellises mahus kahjunõue võib tulla. Kas kahjunõue antakse sisse ja kas rahuldatakse, otsustab kohus. Ei saa välistada varianti, et seaduse vastuvõtmisel võib juba apteegi asutanud proviisor riigi vastu kahjunõude esitada. Kõigil võimalus kohtu poole pöörduda.
Vahur Koorits: https://www.facebook.com/kallaskaja/posts/2617753818340411&width=500
Vahur Koorits: Mölder: sotsiaalminister osales töörühma koosolekutel, tal oli võimalus oma ettepanekuid esitada.
Vahur Koorits: Kaasettekandjana tuli rääkima sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder: haruapteekidele kehtestatud palju tagasihoidlikumad nõuded, seal võib tegutseda farmatseut, ei pea olema proviisor. Kas haruapteeke saab üldapteekide arvel juurde tekkida? See polnud eelnõu eesmärk. Mõte on, et saaks üldapteeke juurde rajada. Eesmärk, et teenuse kvaliteet tõuseks või vähemalt ei langeks.
Vahur Koorits: Korobeinik: räägite, et võimalik apteegipidajate nõue praeguse reformiga jätkamisel on 75-200 miljonit eurot. Mis andmetel see analüüs põhineb, kes on seda hinnanud? Sibul: see on arusaam, mis on kujunenud.
Vahur Koorits: https://www.facebook.com/maris.lauri.5/posts/3870623662963903&width=500
Vahur Koorits: Ernits küsib ravimifirma Tamro omanikfirma kirja kohta, mis nõudis reformi tagasikeeramist. Kas Eesti on suveräänne riik? Sibul: Eesti on suveräänne. On loomulik, et ettevõtjad seisavad oma huvide eest.
Vahur Koorits: Sibul: Isamaa 2014-2015 ei toetanud omandipiiranguid, 23 saadikust kolm olid poolt. 2018 teie eelnõu puhul jäi Isamaa minister Reinsalu valitsuses eriarvamusele, kui valitsus otsustas Reformierakonna eelnõu mitte toetada. Isamaa olnud selles küsimuses järjepidevalt omandipiirangute vastu, seetõttu me siin oleme.
Vahur Koorits: Sõerd: te peaksite suutma selgitada eelnõu punkte, selles on lühike. Seaduseelnõu ütleb, et Keila suguses linnas ei pea üldapteegi teenus enam 40 tundi avatud olema. Miks see punkt? Sibul: see säte pole kõige õnnestunum, 20 000 elanikuga linna nõue selleks, et suuremates linnades vaid üldapteegid. Kahjuks võimalik seda tõlgendada nii nagu teie, seega vaja see ära muuta.
Vahur Koorits: Ernits: president öelnud, et seaduse ostmine pole okei ka siis, kui seadus üllas. Mulle tundub, et see lõhnab sitasti. Oled Margus Linnamäe või tema lähikondlastega sel aastal apteegireformist suhelnud? Sibul: jah.
Vahur Koorits: Ligi: miks oli vaja näppida üldapteekide ja haruapteekide nõudeid? Sibul: vahepeal polnud võimalik haruapteeke ümber vormistada, sest nad polnud proviisoromandis, seetõttu arvasime, et haruapteekide teema vaja sinna sisse tuua.
Vahur Koorits: Tuus-Laul: näen reformi tagasilükkamisel hulgifirmade ja kettide huve. Annab apteegilaadsetele toodetele juurdetegemise võimalust, kardan, et need hakkavad maal proviisorapteeke välja sööma. Kes ikka kirjutanud selle eelnõu, sest ka töörühma liikmed ei saa aru sellest. Sibul: on selge, et turul eri huvidega segmendi. Jõustumisel tekiks palju väikeseid apteeke, kellel pole hulgimüüjaga läbi rääkides erilist kauplemisjõudu.
Vahur Koorits: Sibul: eesmärk on, et suuremates linnades oleks vaid üldapteegid.
Vahur Koorits: Ossinovski: komisjoni esimees Mölder ei oska öelda, kust eelnõu tuli. Selles on peaaegu kõik hulgimüüjate soovid kirjas. Kes on seaduse kirjutanud? Sibul: avalikkus teab, et koalitsiooni töörühm valmistas eelnõu ette, seal jõuti arusaamisele põhiküsimustes. Kirja aitasid seda panna Keskerakonna fraktsiooni töötajad.
Vahur Koorits: Hääletamata jätsid Heiki Hepner, Jaak Juske, Siim Kiisler, Aivar Kokk, Tarmo Kruusimäe, Oudekki Loone, Mihhail Lotman, Andres Metsoja, Üllar Saaremäe, Helir-Valdor Seeder, Sven Sester, Priit Sibul ja Raivo Tamm. Sisuliselt kogu Isamaa fraktsioon ei hääletanud ehk loobus Helme toetamisest, aga polnud ka tema vastu.
Vahur Koorits: Helme umbusaldamiselt puudusid Valdo Randpere (RE) ja Martin Repinski (KE).
Vahur Koorits: Apteegireformi eelnõu tuli kõnepulti tutvustama selle üks suurimaid toetajaid Priit Sibul.
Vahur Koorits: Üksnes 42 poolthäält on üsna selge rahulolematuse märk koalitsioonis. Koalitsioonipoliitikud küll ei hääletanud umbusalduse poolt, aga ei tahtnud ka hääletada umbusaldamise vastu ehk ei soovinud Helmele oma poolthäält anda.
Vahur Koorits: Hääletustulemused: poolt 44 vastu 42. Umbusalduse läbiminek oleks nõudnud 51 poolthäält.
Vahur Koorits: Hääletus käib.
Vahur Koorits: Indrek Saar tegi ettepaneku küsimuste voor lõpetada, sest Helme ei anna mingeid vastuseid. Kui varem oli kümmekond soovijat nimekirjas, siis need kadusid.
Vahur Koorits: Helme: ma ei tea, mida Ratas Soome peaministriga rääkis, kuidas keegi millest aru sai. Selle narratiivi on tekitanud ajakirjandus tõlgenduste ja valede rõhuasetustega. Mu repliik puudutas Soome tulevikku ja mu erimeelsust vasakliberaalse agendaga. Selles oli fookus.
Vahur Koorits: Marko Mihkelson ei tahtnud midagi küsida, vaid soovitas tagasi astuda ja lõpetada Eesti häbistamine.
Vahur Koorits: Algavad saadikute küsimused.
Vahur Koorits: Helme: teie, sõbrad, tahate seda valitsust kukutate. Te olete nagu Bourbonid, kes peale restauratsiooni tulid võimule ja kelle kohta öeldi, et nad ei ole midagi unustanud ega midagi õppinud. Te olete samasugused. Tulete peenhäälestust ja stagnatsiooni tegema. Eestil on parem ilma teieta. Maailm on sisenenud uue poliitika paradigmasse ja seda iseloomustan mina (sotsid plaksutasid ja naersid selle peale).
Vahur Koorits: Helme räägib sellest, kuidas ta kunagi ajakirjas Pioneer töötas.
Vahur Koorits: Helme: ma ei saa olla nõus Soome praeguse valitsuse kursiga, selle ütlemiseks on mul õigus öelda ka valitsuse liikmena.
Vahur Koorits: Helme: mitte kordagi pole alavääristanud Soome rahvast.Tunnen Soome ja Eesti ajalugu. 1918 detsembris oli Eesti rinne Kehra all murdumas ja tulid soomlased, kes marsssisid laevalt maha, marssisid raekoja väljakul, läksid rindele ja tõid murrangu vabadussõjas. Olen soomlastele selle eest tänulik. Kui arvate, et ma ei mäleta, kuidas igale soomlasele tekkis 80. lõpus oma eestlane. Soome valitsus ei toetanud Eesti taasiseseisvumist. See oli valitsus, aga Soome rahvas toetas eestlasi igati. Nemad aitasid eestlasi.
Vahur Koorits: Helme: minu abikaasa istub tagapingis, ta võib öelda, et ma pole teda kunagi halvustanud ega valesti kohelnud. Mu tütred võivad sama öelda. Võiks nooruspõlvest laulda mitu ilusat laulu noortest daamidest, kes on mulle meeldinud. Ma ei jaga marufeministlikke seisukohti, kvoodipoliitikat ametikohtade jagamisel.
Vahur Koorits: Helme räägib sellest, kuidas ta on oma kätega ehitanud maju ja keldreid.
Vahur Koorits: Helme: süüdistused samad, argumendi samad, laest võetud. Ma ei saa küll aru, et oleks Eesti julgeolekut kahjustatud. Natost pole välja visatud, Soome saatkond ei viskle krampides. Kõik süüdistused konstrueeritud, meedia poolt lansseeritud. "Aitäh" teile ERRist skandaali ülespuhumise eest. Ei taha täna siin olla kuri, oleme jõuluperioodis, välja on kuulutatud jõulurahu. Üks vale on, nagu halvustaksin lihtsa töö tegijaid. Siin saalis on vähe neid, kes on nii palju sõnnikut visanud kui mina.
Vahur Koorits: Helme tuleb pulti.
Vahur Koorits: Helme kuulab juttu, silmad maas. Ilmselt piilub laua alt telefoni, aga välja näeb, nagu oleks häbi.
Vahur Koorits: Kallas: Kas saame peale seda ebasiirat vabandust kõik selja taha jätta? Kas peame suhtuma Mart Helmesse nagu Žirinovskisse Venemaal, klouni, keda keegi tõsiselt ei võta. Aga Venemaal hoitakse sellised räuskajad võimult eemale. Andes ministrile vaba voli end naeruvääristada, alandatakse Eesti riiki oma inimeste silmis.
Vahur Koorits: Kallas loeb ette Helme juttu pühapäevasest raadiosaatest, kust skandaal alguse sai.
Vahur Koorits: Kaja Kallas: Eestis on solvatavad inimesed ilmselt otsa saanud, nüüd on mindud neid välismaalt otsima.
Vahur Koorits: Kõigepealt selgitab umbusaldamise põhjust Kaja Kallas, seejärel saab sõna Mart Helme ja seejärel saavad saadikud küsida Helmelt kuni kaks küsimust. Seejärel fraktsioonide nimel sõnavõtud ja siis hääletused. Kokku läheb täna ilmselt mitu tundi ja apteegireformi hääletus lükkub ilmselt homse peale.
Vahur Koorits: Umbusaldus algab, Mart Helme on kohal ja ootab.
Vahur Koorits: Mart Helme sõnad Soome peaministri kohta on saanud päris palju kajastust ka välismaal. Siin üks näide Reutersilt. https://www.reuters.com/article/us-estonia-finland-minister/estonia-apologizes-after-minister-taunts-finnish-pm-as-sales-girl-idUSKBN1YK1Q2
Vahur Koorits: Kaja Kallas Helir-Valdor Seederile umbusaldust üle andmas.
Vahur Koorits: Paus 30 minutit, Helme umbusaldusega alustatakse kell 10.48.
Vahur Koorits: Helir-Valdor Seeder: valitsus soovib Mart Helme umbusaldamist arutada tänasel istungil. See toimub teise päevakorrapunktina. Nüüd vaheaeg 30 minutit, et kõigil oleks võimalik umbusaldusavalduse tekstiga tutvuda.
Vahur Koorits: Kohaloleku kontroll näitas, et puudub kolm inimest koalitsioonist ja viis opositsioonist.
Vahur Koorits: Praegu hakatakse teisel lugemisel arutama Eesti Panga seaduse muutmist. Eelnõu tutvustab rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. Eelnõu sisuks on soov muuta Eesti Panga nõukogu nimetamise korda.
Vahur Koorits: Kohal 93 saadikut, puudub 8.
Vahur Koorits: Istungi alguses läks Kaja Kallas riigikogu kõnepulti, et teatada Mart Helme umbusaldamisest Soome peaminister Sanna Marini solvamise tõttu.
