BLOGI | "Valimisstuudio" eetris põhjustas suurimat vaidlust Venemaa piirileping - Isamaa ja Keskerakond ei toeta küsimuses EKRE-t

 (372)
BLOGI | "Valimisstuudio" eetris põhjustas suurimat vaidlust Venemaa piirileping - Isamaa ja Keskerakond ei toeta küsimuses EKRE-t
Foto: Tiit Blaat

ERR-i eetris on täna Euroopa Parlamendi valimiste teine teledebatt, mille fookuses on välispoliitika ja julgeolek.

Saates osalevad Enn Eesmaa Keskerakonnas, Taavi Rõivas Reformierakonnast, Jüri Luik Isamaast, Jaak Madison EKRE-st, Sven Mikser SDE-st, Margus Tsahkna erakonnast Eesti 200, Peep Mardiste Eestimaa Roheliste erakonnast ja Lauri Tõnspoeg Elurikkuse Erakonnast.

Saadet juhivad Anna Pihl ning Andres Kuusk.

Valimisstuudio
Mardiste rahustab kuulajaid ning toob välja, et Eestisse toodud pagulastest on tegelikult siin alles sadakond. 
Saatejuhid toovad välja, et rändeteemaline plokk polnud nii kuum kui oodatud. Rõivas ei saa aru, mis hoiab koalitsiooni koos, sest välispoliitika teemadel pole nõusolekut.
Lauri Tõnspoeg leiab, et paate võib põhja lasta Vahemerel. 
Enn Eesmaa nendib, et Eesti jääb arengukoostöösse panustamisel väga kaugele oma eesmärkidest maha. "Selleks ongi tarvis läbirääkida. Mina mäletan hästi, kui meie inimesed tahtsid käia Itaalias, et tutvuda, kuidas neid asju seal tehti. Me mäletame, mis Austrias ja väikeses Ungaris toimus kriisipäevadel, nad polnud selleks valmis. Palju on teha veel."
Sven Mikser arvab, et Eesti on olnud Frontexisse suur panustaja. "Kui me lepime kokku, et igaüks vabatahtlikult paneb, siis me lõpuks ei jõuagi selleni. Arengukoostöö puhul peavad olema kriteeriumid - näiteks oma riigi lõhkunud valitsuste taasehitamisesse. Nendel riikidel peab aitama areneda niimoodi, et nad saavad leida väljundi omaenda turul."
Taavi Rõivas: "Mul õnnestus koostada liberaalse programmi koostamist. EL peab saama globaalseks liidriks kliima soojenemise vastu võitlemisel."
Jüri Luik: "EL annab humanitaarabi mitmetele riikidele, mis on põgenike lähte- või transiitriigid. ELil on viimasel ajal katsed luua ühtseid fonde, kus need majandusabi ja julgeolekuhuvid saavad kokku. Nende loomine on vastuoluline, aga ma usun, et EL-i üks muskel on majandusabi."
Margus Tsahknal palutakse kommenteerida, miks Frontex on alarahastatud. Ta tuletab meelde, kuidas käis Kreekal põgenikekriisiga tutvumas, kus kohalik siseminister ütles, et nemad ei tee pagulastega enne midagi, kui Kreeka laenuga midagi ei tehta. "Ma ei tahaks, et siia tuleksid tuhanded põgenikud, ükskõik kui nutika piiri me siia ehitaks."
Sven Mikser: "Keegi mingit automatismi ei toeta rändeteemal. Kliimaga tegelemine Aafrika kontinendil on väga oluline, aga lühemas plaanis on oluline ka majanduse liberaliseerimine, digiareng ning haridus. Neid võimalusi kuidas Euroopa saab lisaks piirivalvele ja kvootidele tööd teha, et seda survet vähendada, on palju."
Jaak Madison: "EP valimistel me saadame esindajad oma fraktsioonidesse. Mul oleks hea meel, kui teie saadikud nendes gruppides oleks samuti nende põhimõtete vastu või poolt, milles me täna siin räägime. Sisseränne Itaalias on kukkunud täna inimkaubitsejate vangistamisele, tõhusale piirivalvele."
Lauri Tõnspoeg ütleb: "EKRE-d tekivad, sest inimesed pole rahul sellega, kuidas Euroopa probleeme lahendab."
Enn Eesmaa räägib, et on olnud teemasid, kus Euroopal pole õnnestunud teha häid valikuid. Üks neist on pagulaskriisi lahendamine. "Meie toetame Frontexit ning seda tuleb tugevndada."
Peep Mardistelt küsitakse, kuidas plaanivad rohelised tegeleda 10 miljonite Aafrika kliimapõgenikega: "Maksame neid miljardeid Türgile ja naabritele, et need laagrid oleksid elamisväärsed, et inimesed saaksid sealt (Süüriasse) koju minna, kui see sõda peaks lõppema."
Taavi Rõivaselt küsitakse, kas põgenikega tegelemine on surnud ring: "Nendega tegelemine lähteriikides on tõhusam, kui sihtriikides. Puhverriikides on võimalik seda probleemi lahendada mõistlikumalt, neid ei pea Jordaaniast kutsuma siia külma kliimasse, et neile pakkuda peavarju. See 3 miljardit, mis Türgile läks, on peenraha. See oleks pidanud minema varem ja ka teistele riikidele. Kliima on see, millega peaks Euroopa tõhusamalt tegelema."
Jüri Luik: "Juba praegu on olemas Euroopa-Aafrika liit, mille töö on arutada seda, kuidas hoida põgenikke Aafrikas. Põgenikekriisis on EL teinud jõulised sammud - leping Türgiga ja EL-i tegevus Liibüas. On selge, et keegi ei taha Liibüasse minna sõjalise jõuaga, aga siiski kuna sealt põgenikke tuleb, on EL rahastanud piirivalve ülesehitamist. Need on näited."
Tsahkna: "Türgil on null huvi rääkida läbi Eestiga. Meie munad on tema... korvis. Eesti peaks investeerima kliimaprojektidesse, sest pikas perspektiivis me näeme just kliimapõgenikke liikumas siia poole."
Jutt läheb Türgile. Sven Mikser arvab, et EL-il võiks olla ühtne Türgi-poliitika. Osa sellest võiks olla finantsabi, kuid osa ka julgeolekulise abi andmisel. "Ühel hetkel ütleb Saksamaa maksumaksja, et paneme kõik võrdselt eelarvesse ja saame võrdselt tagasi, selle positsiooniga me ei saa eelarve läbirääkimisteleminna,"
RÄNNE! Jaak Madison: "Eesti peab vastavalt võimalustele panustama rändeprobleemidesse. See abi peab jääma vabatahtlikuks. See ei saa olla kohustuslikus korras. 2015. aastal vastu võetud otsus tuleb tagasi pöörata."
Taavi Rõivas saab selgitada hübriidsõja ohte. "See on asi, millega Euroopa liit saab tegeleda. 2016. aastal oli NATO tippkohtumine, kus lepiti kokku, et küberohtudega tegeleb ka NATO. Aga veel on väga palju asju - propaganda, valeuudised jms, kus EL võiks koostööd teha."
Lauri Tõnspoeg külvab segadust. Saab sõna, siis räägib järsku Tsahkna. Siis saab sõna tagasi, aga ei ütle midagi huvitavat. 
Sven Mikser arvab, et Euroopa liit ei hakka kunagi sekkuma inimõiguste kaitseks mitte kuskil. "Euroopa armeed ei tule! Saksa Bundestag ei anna ära otsustusõigust saksa sõdurite lähetamiseks oma piiridest väljaspoole ilma oma loata. Ma arvan, et Eesti ka ei anna. On suurem probleem Eesti kaitsekoostöös - seda nähakse viisina, kuidas tõrjuda USA relvatootjaid Euroopa turult."
Peep Mardiste: "Vähemalt Lääne-Euroopas on meie programmil koht diplomaatial, vaid kasutama Euroopa ühtset välisteenistust. See Mogherini teenistus on alakasutatud. Liibüas on hetkel väga terav olukord, kus Prantsusmaa üksi üritab mingeid läbirääkimis vahendada. Rohelised ei saa aru, miks üks liikmesriik soleerib? Miks me ei pane 28 riigiga oma diplomaatilist jõuõlga alla? Ühine välisteenistus on alakasutatud."
Jüri Luigelt päritakse uuesti Isamaa programmi kohta. "Euroopa liit on sekkunud erinevates rahuvalve funktsioonides, et kaitsta riikliku stabiilsust. Prantslased ja Eesti on ainsad EL-i riigid, kes on osalenud Mali missioonil. Sõjaline jõud aitab võidelda terrorimisi vastu, kuid välispoliitikat vaid sellega ei aja. Pole vaja Euroopa armeed, aga paljud missioonid tänapäeval on seotud mõne suurriigi tegevusega."
Margus Tsahkna täpsustab, et keegi ei otsusta Eesti välispoliitika üle. "Macron ja Merkel on hakanud ajama Euroopa armee asja. Kui me vaatame, kuidas on senini kiirreageerimisüksust jõutud täna ära kasutada, siis neid on rakendatud null korda. Eesti perspektiivist, kes me oleme ohutsoonis, me võime sattuda otsustamatuse lõksu, see tee on väga libe."
Madison väidab, nagu oleks Euroopas käimas debatt, nagu oleks plaanis teha maksud üle-euroopaliseks. Ta nahutab Tunne Kelamit, kes hääletas Ungari osas sanktsioonide kehtestamise poolt. "Ma pole nõus, et Federica Mogherini räägib Eesti nimel!"
Madison teatab, et Saksamaa ja Prantsumaa asemel on peamised liitlased Poola ja Ungari. 
Sven Mikser: "Eesti suudab oma häält kõige kuuldavaks teha nõukogu formaadis. Need peavad töötama."
"Ei iial enam üksi" Meri tunnuslause käib läbi nii Enn Eesmaa kui ka Taavi Rõivase jutust, kui näitena, mis on tänagi oluline. 
Jutt läheb sellele, et Euroopast surutakse peale asju. Taavi Rõivas räägib, et Juncker ja Tusk helistavad peaministrile tihti, kuid mitte selleks, et Euroopa nõudmiseid peale suruda, vaid arutada riigi positsiooni üle. 
Jüri Luik: "Olulisem oleks saavutada kokkuleppeid konkreetsetes küsimustes, kui rääkida tulest ja veest. Ma ütleksin selle Euroopa välispoliitika ühtsuse kohta nii palju, et Lissabonis üritati saavutada mingisugune mehhanism, et oleks koordineeritud see süsteem. Kuid kui me räägime poliitiliste proffesionaalidena, siis meie jaoks on suhted olulised Prantsusmaaga ja Saksamaaga."
Peep Mardiste kommenteerib, et välispoliitikas on vaja EL-il töötada plokina, et rääkida läbi suurte partneritega. 
Eesti 200  näeb, et Eesti on eriline, sest asume siin, kus me asume. "Eesti huvides on ühtse julgeolekupoliitika ajamine. EL annab julgeolekugarantii. Putini suur unistus on see, mida Jaak ja Le Pen oma kambaga tahab teha, on see, et võtta lahti ELi aluslepingud. Seda enam kokku ei pane."
Sven Mikser: "Madisonil on peas segadus, kes on venemeelsed ja kes ei ole. Tema sõbrad on venemeelsed. EL on rahvusriikide liit. Kui me räägime nendest poliitikatest, mis on välja mõeldud selle suunamiseks, siis me peame rääkima ühistes suurtest kokkulepetest - tollipoliitika, vaba liikumine jms. Anda hoogu juurde nendele poliitikutele, kes tahavad anda hoogu selle ühtsuse ja kokkulepete lõhkumisele, pole õige."
Madisonilt päritakse, ega nad pehmoks muutuma ei hakka, sest Mart Helme ütles eile Vikerraadios, et täna hääletaks Euroopa Liitu kuulumise poolt. "Hetkel me töötame selle nimel, et EL oleks suveräänsete riikide liit. Kõik ütlevad seda, aga küsimus on defineerimises, kus tasandil toimub otustamine."
Küsitakse, kas keegi näeb, et EL-ist võiks saada liitriik. Ükski käsi ei tõuse. 
Nüüd vastab küsimusele ka Mardiste rohelistest: "Kui kliima soojeneb, siis sajad miljonid inimesed peavad liikuma, et saada süüa. nende liikumine on julgeolekuoht. Kliimamuutused ja julgeolek on seotud."
Pihl ajas sassi Elurikkuse Erakonna ja rohelised pärides Lauri Tõnspoegilt, kas Eesti julgeolekugarantii on värske porgand ja kapsas nagu Evelin Ilves seda väidab. 
Taavi Rõivas: "Enne kui sai suursaadik Moskvas Jüri Luigest, oli seal Mart Helme. Euroopas on jäänud liikmeks saamise protsess pooleli nime pärast. Mõelge nüüd, kui see vaidlus käiks piiri üle. Mismoodi me seda vaidlust oma liitlastele seletame? Keskerakonna esindaja Euroopa parlamendis, Yana Toom, on samuti Eesti-vastaste seisukohtadega."
Jüri Luik: "Meil ei ole mingeid territorriaalseid nõudmisi Venemaale"
Margus Tsahkna: "Mina tahan teada, mis on valitsuse seisukoht. Jüri Luige sõnum toona oli see, et riigil peab olema piir. Mind teeb murelikuks Riho Terrase väljaütlemine, et Eestil on territorriaalsed nõudmised Venemaale. Mida me selle kõige juures ütleme NATO liitlastele, kellele on millimeetri täpsusega paika pandud, kust algab agressioon? Eesti on end asetanud külmutatud territorriaalse vaidlusega riikide sekka, koos Abhaasia ja teistega"
Madison: "Mind hämmastab, et on erakondi, kes väidavad, et piirileping tagab meile julgeolekulise stabiilsuse. Eesti riigipiir ei kattu reaalselt olevaga. Me võime selle külmutada, vaatame mis juhtub, me ei pea hakkama Venemaa peale karjuma, aga me ei pea hakkama Venemaaga ilmtingimata ka midagi kokku leppima, kui see on meile kahjulik."
Mikser: "See on jäänud tähelepanuta, et EKRE juhid tahavad, et Venemaaga suhetes soovivad  bilateraalset poliitikat, mis tähendab, et Euroopa ühine püüe Venemaad survestada kaotab igasuguse mõtte. Mart Helme teatas, et me tahame Tartu rahu järgseid piire, Isamaa esindajad on ilma ühegi lasuta alla andnud. Sellised sammud on Eesti julgeolekut kahtlustavad"
Taavi Rõivas: "Euroopa peab olema ühtne suhetes Venemaaga ja hoidma ühte joont. See on õnnestunud märksa paremini kui Euroopa lootis. Kõik liikmesriigid on jõudnud selleni, et agressorile tuleb ühtselt vastata. Probleem on see sellepärast, et EP-s ja riigikogus on tekkinud hääled, kes tahavad seda ühtsust põrgusse saata. Eesti on esimeste seas, kes sellest kaotavad"
Lauri Tõnspoeg kommenteerib, et arutelu vajab Aasia-dimensiooni, mis plahvatuslikult kasvab. Ta arvab, et piiriala võib nihkuda Aasia alla, mitte Baltikumi. 
Jüri Luigelt küsitakse Isamaa programmi kohta, mis näeb Venemaa suunalise poliitika osas killustatust: "Probleem Euroopa sanktsioonidega on see, et need viivad ellu rahvusriigid oma pankade ja oma kohtudega. Lõuna-Euroopas võib see olla ühtemoodi, Põhja-Euroopas teistmoodi. EL oli organisatsioonina väga tugev siis, kui usuti, et Venemaa püüdleb demokraatia poole. Täna on selge, et Venemaa arvestab ainult jõudu. See on Euroopale veel segane, kuidas jõudu vastu näidata."
Peep Mardiste: "Roheliste jaoks on oluline, et Venemaaga suheldakse ühel häälel. Sanktsioonid Venemaa osas peavad püsima."
Sven Mikser: "Enn tõepoolest ütles meie EKRE kolleegidele, et ärge kohtuge Le Peniga. On huvitav vaadata, et Enn Eesmaa saab rohkem lubada endale kui Jüri Ratas Helmede osas. On kummaline, et peaministrit ei ole sellises olukorras näha"
Madison ründab Isamaad nende segaste rahaasjade pärast. Siis Kersti Kaljulaidi, et too otse agressori (pidades silmas Putinit) Eestisse kutsus. Siis Urmas Paeti, et too viisavabadusest Venemaaga Euroopas rääkis. 
Enn Eesmaa sõnas, et tema palus riigikogu väliskomisjonil kaaluda, kas on mõistlik Marine Le Peniga kohtuda. Samuti tuletab ta meelde, et kolm aastat tagasi, kui valitsusse tõusis Keskerakond, räägiti sama juttu, nagu oleks mainekahju Eestile otsatu. 
Margus Tsahkna ütles, et tema endise IRL-i esimehena tuleks sellest valitsusest ära.
Luigelt küsitakse, miks ta ei ohjelda EKRE ministreid: "Seda pole võimalik teha". Lisaks ta toob välja, et EKRE süüdistused ERRi Washingtoni korrespondendi osas on ebaõiglased, sest Luige hinnangul teeb Maria-Ann Rohemäe oma tööd laitmatult. 
Sven Miker: "Euroopas on üksmeel, et Putinile tuleb vastu seista ühtselt. Meil on üks poliitik, kes pole selle poliitika poolt. Ja siis on üks väike valitsuserakond Eestis, kes on järsku sellel arvamusel, et Le Peni poliitika muud osad on olulisemad ja Venemaa kõrvalisem"
Madison süüdistab mainekahjuks endist Isamaa, Reformierakonna ja sotside valitsust, mis tekitas rahapesu ajal mainekahju. 
Roheliste esindaja Peep Mardiste kommenteerib, et ka nemad on mures mainekahju pärast, mida EKRE on suutnud loetud kuudega Eestile teha. "Üks on see küsimus, milliseid raporteid saadavad saatkonnad Tallinnast oma pealinnadesse? On ka välisinvestoreid, kes kaaluvad, kas teha oma investeering Eestisse või mõnda teise riiki, siis nad otsustavad kellegi teise kasuks."
Lauri Tõnspoeg saab küsimusi, milles ilmneb, et ERE sõbrustab Itaalia Viie Tähe Liikumisega: "Tasub hoida oma vaenlased lähemal, kui sõbrad. Meil on oma punt moodustumas"
Margus Tsahkna: "On selge, et Le Pen on Venemaa rahaga rahustatud. Pärast eurovalimisi saab olema EKRE-l seos Venemaaga, sest istutakse ehk koos europarlamendis"
Sven Mikser: "Üks valitsuse erakond ütleb, et Euroopa vastu võitlemine on nii kõrge prioriteet, et selle nimel võib ohverdada Eesti julgeoleku. Teiseks Eesti juhtivad väljaanded räägivad, kuidas digiriik Eesti on muutnud parempoolseks pesaks. Meie liitlassuhted on kahjustatud"
Enn Eesmaa kommenteerib, et tema jaoks on põhiline probleem selles, et Le Peni võtsid vastu valitsuse liikmed riigikogus. Ta võõrustas samal ajal Ungari suursaadikut, kes möödus Le Penist koridoris. "Kui me lähtume sellest, et riigikogu liikmetel on suuremad vabadused kui valitsuse liikmetel, poleks probleemi olnud. Aga olid valitsuse liikmed"
Jüri Luigelt küsitakse, kas suuremaks probleemiks on Keskerakonna leping Ühtse Venemaaga või Le Peni visiit. "Le Peni visiit on erakordselt kahetsusväärne. Ma olen raskes olukorras, kus ma pean minema Tapale ja tervitama prantsuse sõdureid. Mainekahju on siin Eestile olemas."
Taavi Rõivasele küsimus, kas opositsioon üle ei pinguta: "Mitte mingil juhul! Le Pen kehastab Euroopas kõike, mis seda lõhub. EKRE unustas ära, et Eesti inimesed ei toeta Le Peni poliitikaid. Le Peni taolised poliitikud võivad vaid unistada sellisest vastuvõtust, mis EKRE korraldas. Ja välismaailmas märgati seda vaikust, mis Stenbocki majast tuli"
Saade algas ilma pikema sissejuhatuseta. Küsimus Madisonile, miks too tõi Eestisse Le Peni, kes on kremlimeelne. Madison: "Mis puudutab välispoliitikat, siis meil on erimeelsusi. Prantsusmaa riigijuhtidel on sümpaatia Venemaaga, mis on kurb. Aga Marine Le Pen on vaid 15 erakonna üks esindaja. Tsiteeriksin parem Kaljulaidi, et parem on olla laua taga, kui menüüs."
https://www.facebook.com/jaak.madison/posts/10213877915441632#w=500
Osalemisele teevad reklaami ka osalised Facebookishttps://www.facebook.com/margus.tsahkna/posts/1535486576595720#w=500