BLOGI: "Vabariigi kodanike" tänast saadet kandis mure eestivenelaste lojaalsuse pärast

 (197)
BLOGI: "Vabariigi kodanike" tänast saadet kandis mure eestivenelaste lojaalsuse pärast
Foto: Arno Mikkor

Venemaa ohtu ja Läänemere piirkonna strateegilist taskaalustatust arutasid täna teiste hulgas Andrei Hvostov, Marko Mihkelson, Kristina Kallas ja Igor Kopõtin.

"Venemaa ohtu tuleb selgelt teadvustada, ütleb värske Kaitseuuringute Keskuse raport. Kuidas saavutada ja säilitada püsiv strateegiline tasakaal Läänemere piirkonnas, mis minimeeriks Venemaa avaliku või varjatud agressiooni ohu? Vähetähtis pole sealjuures meie endi kaitsevõimekus ning kodanike kaitsetahe," kõlab saate tutvustus.

Stuudios on kirjanik Andrei Hvostov ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson. Samuti Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor Kristina Kallas, ajaloolane Igor Kopõtin, Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson, Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi ülem, kolonelleitnant Veiko-Vello Palm, Kaitseväe peastaabi lahingutoetusjaoskonna staabiohvitser, major Deniss Metsavas ja Raadio 4 vastutav toimetaja Ivan Makarov. Saatejuht on Aarne Rannamäe.

"Vabariigi kodanikud": Venemaa ohu teadvustamine
Täiesti märkamatult sai saade ka otsa. Rannamäe tänas saatekülalisi, nüüd on uudistesaate aeg.
Ivan Makarov tuletas meelde, et pronksiööl märatsejaid taltsutanud politseinike seas oli väga palju vene rahvusest korrakaitsjaid.
https://twitter.com/metsakodukas/status/725019010849472514
https://twitter.com/lisettekampus/status/725019649600065536
Mihkelson kinnitab, et demoniseerimine ka ei aita. Tema sõnul ei ole mõtet asja ka eos lootuseks kuulutada. Hvostov arutleb selle üle, kes on partioot ja kes ei ole - kas Yana Toom on? "Minu arvates on," sõnab Hvostov.
https://twitter.com/anvarsamost/status/725018965337079809
Hvostov: Mida paremini venelane teab eesti keelt, seda paremini oskab ta lugeda EKRE avaldusi ja jutte sisserändaja pojast.
Metsavas: Tulin siia noorte riigikaitselaagrist, kuhu ma kohe pärast saadet ka tagasi sõidan. Võrreldes 10 aasta taguse ajaga teavad noorukid Eesti keelt palju paremini ja teavad kultuurist palju rohkem. Nad integreeruvad palju paremini.
Kopõtin: Kaitsevägi on ideaalne integratsiooniplatvorm. Kuid see peab olema suunatud. 9 või 11 kuuga ümbes ei saa inimest kasvatada.
Deniss Metsavas räägib grammatiliselt täiesti puhtas ja vaevukuuldava aktsendiga eesti keeles. "Ma ei vaja kaitset. Mu emakeel on vene keel, õppisin Lasnamäe vene gümnaasiumis, nii et topeltvenelane. Mind on kahe keele oskus mu karjääris väga palju aidanud."
Veiko-Vello Palmi sõnul viilimine teenistusest ei jookse mööda rahvuse piiri. Selles mõttes ütleb see kaitsetahte kohta midagi. Selliseid, kes tulevad ja hakkavad otsest Eesti-vastast propagandat ajama, on väga vähe.
Keeleoskus. Johansoni sõnul on keeleoskus lojaalsuse osas võtmeküsimus. Läbi keelepoliitika integreerimine on õigustatud ja seda peaks jätkama. "Kakskeelsus on meie ühiskonnas pluss. See on ka eestlaste ees pluss."
https://twitter.com/tammevelin/status/725016389229142016
Hvostov räägib venekeelses kõrvalstuudios kuuldud jutust, et Eesti valitsus ei ole Ida-Virumaal kohal, sest teatakse ette, et see ala läheb niikuinii Venemaale ühel hetkel. Hvostov rõhutab, et selliseid pööraseid ja ohtlikke jutte on veelgi.
Kopõtin: Peame pakkuma eestivenelasi integreerides neile võimalust topeltidentiteedile - et nad saaksid olla samal ajal nii seda kui ka teist.
Kopõtin: Donbassi stsenaarium algas sama loogika alusel. Hakati rääkima vajadusest kaitsta vene keelt, koolitati vene keele õpetajaid, jagati Georgi linte ja järgmisel päeval olid needsamad õpilased juba relvastatult separatistide ridades.
Kallas: Tähelepanu on palju, tähelepanu on piisavalt, aga kohalolekut ei ole.
https://twitter.com/tammevelin/status/725014958275223552
Kallas: "Seda eesti reaalsust on kohapeal väga vähe. Eesti valitsuse nähtavust, tunnetuslikku nähtavust on väga vähe." Kallas toeatab Hvostovi: kui tullaksegi põllu peale midagi küsima, siis on õiged vastused ära õpitud, nagu Andrei Hvostov väitnud on.
Kaitsetahe. Rannamäe küsib, kes me teame, mida meie teiskeelne kogukond tahab. Mida nad teeks siis kui... Kristina Kallase sõnul on halb juba see, et me küsime ja peame seda nende käest kogu aeg küsima. "Nende jaoks ei ole see valik alati nii must-valge."
Piirilepe Venemaaga. Mihkelsoni sõnul on meie huvides, et meie välispiirid oleks rahvusvahelise õiguse raames fikseeritud. Mihkelson räägib, et seni, kuni meil ei ole piirilepingut, on meie piir hüpoteetiliselt käsitletav halli tsooni ja piirikonflikti alana.
Mihkelson sõnab, et uute Venemaa liidrite jaoks ei ole külm sõda lõppenud ja nende eesmärk on lõhestada meie ühiskonda. Raport on tema sõnul selleks, et vältida raportis kirjeldatud musta stsenaariumi teoks saamist.
https://twitter.com/lobjakas/status/725013432781705217
Publikust tuleb kinnitus, et riigikaitse ei ole ainult püssiga põllul sõdimine, vaid kõikvõimalike teenuste töös hoidmine alates veest ja meditsiinist. Selles mõttes ei saa võtta kaitsevalmidust vaid kui võimet relva kasutada.
https://twitter.com/koerilja/status/725012607439134720
Art Johanson rõhutab kaitsetahte ja kaitsevõimekuse erinevusest. Kaitsetahe on esmatähtis. Hvostov sõnab, et kaitsetahe, mis ei ole tagatud oskustega, on lihtsalt üks seebimull.
Rannamäe tsiteerib raportit: "NATO ei suuda Baltimaid kaitsta," ja küsib mis see siis on, kui samal ajal Mihkelson räägib parimast kaitsepositsioonist. Inimesed ei saa sellest ju aru. Mihkelson vastab, et NATOt ei testita kunagi, sest ta on ennast väga elujõulisena näidanud.
Hvostov teeb raportist kokkuvõte. Tema sõnul tuleb raportist välja, et suured riigid, kellel on suured sõjaväed, neil puudub logistiline skeem, kuidas need väed siia tuua meid aitama. "Puudub strateegiline sügavus."
Hvostov: Kas ikka on NATO parim kaitsegarantii? Kui kehastaksin Vene presidenti, siis kuidas ma NATOle koha kätte näitaks? Ma suskaks kõige nõrgemasse kohta. See poleks üldse vihast Balti riikide vastu.
Mihkelson: Eestil ei ole kunagi olnud kunagi paremat kaitsepositsiooni kui praegu. Me oleme NATO ja EL-i liikmed, see on meie parim kaitsegarantii.
Rannamäe: Ma ei usu, et meie vaataja seda 36-leheküljelist mahukat raportit lugema hakkab.Hvostov: 36 lehekülge ei ole mahukas raport, see on lühike sissejuhatus.
Rannamäe küsib Andrei Hvostovilt, kas ta on tõesti selline pessimist, et ei usu üldse venekeelsete kaitseväelaste soovi Eestit kaitsta. Hvostov kinnitab, et on seda Jeltsini aegades saati kirjutanud ning seda, et asjad on paigast ära, kinnitab ka uus kodumaine raport.
Mihkelon sõnab, et kogu raport on avalik, salajasi osi sellel ei ole.
Rannamäe alsutab saadet viidates hirmutavate tulemustega kaitseuuringute keskuse raportile ning küsib Mihkelsonilt, miks raport tehti. Mihkelsoni sõnul on tulemas NATO tippkohtumine ning selle raames sai strateegilise tasakaalu konteksti vaatav raport. "Räägime oma analüütikute nägemusest," sõnas Mihkelson viidates, et siiani on palju räägitud näiteks RAND-i raportist.