BLOGI | Terviseameti peadirektori kt: välisriiki reisides on nakatumise risk kõrge, Eestis madal
Sotsiaalminister Tanel Kiik ja terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma andsid täna ülevaate koroonaviiruse hetkeolukorrast Eestis ja selgitasid võimaliku teise laine tulekuks valmistumiseks.
Härma selgitas, et haigestumus on vaatamata möödunud jaanipäevale ja piirangute leevendamisele praegu Eestis päris ilus. See näitab tema sõnul, et inimesed on viirusohust piisavalt teadlikud ja olukord on lootustandev.
Terviseamet jälgib koroonaviiruse levikut kolme peamise indikaatori järgi, millelt haigestumuse tõusu ennustatakse. Üks on testide arv, mis WHO testimise määra järgi võiks olla vähemalt üks test tuhande elaniku kohta nädalas. Eestis on viimasel nädalatel see näitaja olnud 2,5 kuni 3.
Teine indikaator on positiivsete testide määr. Kui see jääb alla 5%, on haigestumus madal.
Kolmandaks jälgitakse haigestumuse kiirust. Kui see hakkab kasvama ja positiivsuse määr tõuseb üle 5% ning tehtud testide arv on madal, saab öelda, et levik tõuseb. "Praeguse põhjal võib öelda, et pole põhjsut kahtlustada varjatud levikut. Aga see ei pruugi nii jääda," ütles Härma.
Ulatuslik levik
Ehkki eilse põhjal oli viimase kahe nädala positiivsete testide arv 15, teatas Härma, et tänase seisuga on see arv üheksa. Need üheksa nakatunut on Härma sõnul sarnase profiiliga nagu varasemadki positiivse proovi andnud inimesed - näiteks mõni on tulnud välismaalt.
SIiski on nende hulgas ka neli inimest, kelle nakkusallikas on teadmata. Kui nakatumise paik on teadmata, saab Härma sõnul öelda, et tegemist on kohapealse ulatusliku levikuga. Kui aga teatakse nakatumise allikaid, saab öelda, et on kohapealne piiratud levik.
Kõik algab lähikontaktist
Härma tõi välja, et haigestumise tõusule Euroopas ja maailmas annab tausta see, kus need puhangud on alguse saanud. Näiteks Poolas ja Tšehhis on ulatuslikud levikud just kaevanduspiirkondades, kus on palju lähikontakte, liftid ja ventilatsioon. Palju müra.
"See on oluline osa viiruse leviku teest," ütles Härma. Näiteid tõi ta veelgi - kasvõi lihatööstus või laulukoorid, kus ühel juhul on inimesed müra tõttu sunnitud rääkides üksteisele lähemale minema ja kõvemini rääkida, teisel juhul on inimesed koondunud, et teha kõva häält ja nõnda see viirus levibki.
Härma rõhub viiruse levikul ka käitumise faktorile. Ta tõi välja, et kuna paljudes riikides ei ole viirus kontrolli all, on välisriikidesse reisides vaja arvestada, et nakatumise risk on kõrge. Eestisse jäädes on praeguseid faktoreid arvestades inimese jaoks covid-19 nakatumise risk madal. "Aga see ei pruugi nii jääda," rõhutas ta.
Kas teine laine ka tuleb, ei saa Härma 100% kindlusega öelda. "Väga tõenäoline, et ta tuleb," jäi Härma siiski realistlikuks. Ta ütles ka, et enne vaktsiinide tulekut ei saa rääkida ka võimalikust karjaimmuunsusest, mistõttu tulebki arvestada veel haiguspuhangutega.
Teine laine
SOtsiaalminister Tanel Kiik ütles, et kuigi paljudes riikides ei ole viirus kontrolli alla saadud, võetakse koroonaviirust üle maailma tänaseks väga tõsiselt. Valmisolek ja teadmised on võrreldes kevadise lainega kordades kasvanud, mis annab Kiige sõnul head eeldused, et teine laine suudetakse vähemalt sama edukalt üle elada.
Et see ka toimiks, on riigi tasandil tehtud mitmeid rahalisi otsuseid, ühtekokku üle 50 miljoni euro eest. Sealhulgas ka isikukaitsevahendite varumine ja testimisvõimekuse tagamine. Praeguseks on paigas testimiskorraldus septembri lõpuni, augustis tehakse plaanid ka oktoobri, novembri ja detsembri kohta.
Maailmas on praegu Kiige sõnul kõvasti üle 100 vaktsiinikandidaadi ning Kiik kinnitab, et nende kättesaamisel kehtib solidaarsuspõhimõte, mitte nõnda, et jõukad ja suured riigid saavad need enne. Kiik ütles ka, et on vaktsiinide tulekuks on lootus aasta lõpus või uue aasta esimestes kvartalites.
Mis saab kooliperioodil?
Kiik avaldas lootust, et septembrist jätkub õppetöö tavapärasel kursil. Kui aga peaks tekkima piirkondi, kus on nakkuslevik kõrge, tuleb taas lülituda ümber kaugõppele.
Mida veel räägiti, loe rohkem allolevast blogist.
