BLOGI | Terviseameti peadirektori kt: välisriiki reisides on nakatumise risk kõrge, Eestis madal

 (156)
Kiik: aeg näitab, kas vaktsiinid tulevad aasta lõpul või uue aastal

Eestis on terviseameti juhi kohusetäitja Mari-Anne Härma teatel viimase kahe nädala jooksul diagnoositud 9 COVID-19 haigestunut. Et nelja puhul on nakkusallikas teadmata, nimetatakse Härma sõnul seda ulatuslikuks levikuks.

Sotsiaalminister Tanel Kiik ja terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma andsid täna ülevaate koroonaviiruse hetkeolukorrast Eestis ja selgitasid võimaliku teise laine tulekuks valmistumiseks.

Härma selgitas, et haigestumus on vaatamata möödunud jaanipäevale ja piirangute leevendamisele praegu Eestis päris ilus. See näitab tema sõnul, et inimesed on viirusohust piisavalt teadlikud ja olukord on lootustandev.

Terviseamet jälgib koroonaviiruse levikut kolme peamise indikaatori järgi, millelt haigestumuse tõusu ennustatakse. Üks on testide arv, mis WHO testimise määra järgi võiks olla vähemalt üks test tuhande elaniku kohta nädalas. Eestis on viimasel nädalatel see näitaja olnud 2,5 kuni 3.

Teine indikaator on positiivsete testide määr. Kui see jääb alla 5%, on haigestumus madal.

Kolmandaks jälgitakse haigestumuse kiirust. Kui see hakkab kasvama ja positiivsuse määr tõuseb üle 5% ning tehtud testide arv on madal, saab öelda, et levik tõuseb. "Praeguse põhjal võib öelda, et pole põhjsut kahtlustada varjatud levikut. Aga see ei pruugi nii jääda," ütles Härma.

Seotud lood:

Ulatuslik levik

Ehkki eilse põhjal oli viimase kahe nädala positiivsete testide arv 15, teatas Härma, et tänase seisuga on see arv üheksa. Need üheksa nakatunut on Härma sõnul sarnase profiiliga nagu varasemadki positiivse proovi andnud inimesed - näiteks mõni on tulnud välismaalt.

SIiski on nende hulgas ka neli inimest, kelle nakkusallikas on teadmata. Kui nakatumise paik on teadmata, saab Härma sõnul öelda, et tegemist on kohapealse ulatusliku levikuga. Kui aga teatakse nakatumise allikaid, saab öelda, et on kohapealne piiratud levik.

Kõik algab lähikontaktist

Härma tõi välja, et haigestumise tõusule Euroopas ja maailmas annab tausta see, kus need puhangud on alguse saanud. Näiteks Poolas ja Tšehhis on ulatuslikud levikud just kaevanduspiirkondades, kus on palju lähikontakte, liftid ja ventilatsioon. Palju müra.

"See on oluline osa viiruse leviku teest," ütles Härma. Näiteid tõi ta veelgi - kasvõi lihatööstus või laulukoorid, kus ühel juhul on inimesed müra tõttu sunnitud rääkides üksteisele lähemale minema ja kõvemini rääkida, teisel juhul on inimesed koondunud, et teha kõva häält ja nõnda see viirus levibki.

Härma rõhub viiruse levikul ka käitumise faktorile. Ta tõi välja, et kuna paljudes riikides ei ole viirus kontrolli all, on välisriikidesse reisides vaja arvestada, et nakatumise risk on kõrge. Eestisse jäädes on praeguseid faktoreid arvestades inimese jaoks covid-19 nakatumise risk madal. "Aga see ei pruugi nii jääda," rõhutas ta.

Kas teine laine ka tuleb, ei saa Härma 100% kindlusega öelda. "Väga tõenäoline, et ta tuleb," jäi Härma siiski realistlikuks. Ta ütles ka, et enne vaktsiinide tulekut ei saa rääkida ka võimalikust karjaimmuunsusest, mistõttu tulebki arvestada veel haiguspuhangutega.

Teine laine

SOtsiaalminister Tanel Kiik ütles, et kuigi paljudes riikides ei ole viirus kontrolli alla saadud, võetakse koroonaviirust üle maailma tänaseks väga tõsiselt. Valmisolek ja teadmised on võrreldes kevadise lainega kordades kasvanud, mis annab Kiige sõnul head eeldused, et teine laine suudetakse vähemalt sama edukalt üle elada.

Et see ka toimiks, on riigi tasandil tehtud mitmeid rahalisi otsuseid, ühtekokku üle 50 miljoni euro eest. Sealhulgas ka isikukaitsevahendite varumine ja testimisvõimekuse tagamine. Praeguseks on paigas testimiskorraldus septembri lõpuni, augustis tehakse plaanid ka oktoobri, novembri ja detsembri kohta.

Maailmas on praegu Kiige sõnul kõvasti üle 100 vaktsiinikandidaadi ning Kiik kinnitab, et nende kättesaamisel kehtib solidaarsuspõhimõte, mitte nõnda, et jõukad ja suured riigid saavad need enne. Kiik ütles ka, et on vaktsiinide tulekuks on lootus aasta lõpus või uue aasta esimestes kvartalites.

Mis saab kooliperioodil?

Kiik avaldas lootust, et septembrist jätkub õppetöö tavapärasel kursil. Kui aga peaks tekkima piirkondi, kus on nakkuslevik kõrge, tuleb taas lülituda ümber kaugõppele.

Mida veel räägiti, loe rohkem allolevast blogist.

Terviseameti pressikonverents
Pressikonverents on lõppenud.
Kiik ravimitest. Kriisi ajalgi soetati täiendavaid ravimeid, remdesivir näiteks. Laiemalt ravimivaru küsimus on Covid-19 plaanis. Tuleb suurendada ja laiendada. Oleme koostanud erinevad loetelud. Üks küsimus on ka, mis võiks olla nõue hulgimüüjatele. Et neil oleks ravimivaru. Hulgimüüjad annavad iganädalaselt ülevaate oma varudest. Varem oli see korra kvartalis. Kriisi ajal lausa igapäevaselt. 
Liigsuremust arvutab Euroopas suremuse uuring. Algoritmi põhiselt on arvutanud eelnevate aastate suremuse, mille kohaselt on koostatud indeks. Kui see ületab teatud normi, tähendab see liigsuremust. Euroopas on palju sellest teatatud. Liigsuremus Euroopas on olnud palju kõrgem nüüd varasematest aastatest. Eriti 65 ja vanemate seas. Eestis kordagi liigsuremust ei olnud. 
Härma: kui inimesed on haigestunud, siis töölt tasub kindlasti koju jääda. See peaks olema mällu jäänud inimestele: haigena tööl ei käi.
Viirus tahab püsida külmades tingimustes. Kui külmasruumis tekitada piisav hulk aerosoole, siis vb tõesti levib kaugemale. Aga et tänaval kõndides võiks õhuga lihtsalt saada, seda ohtu ei ole. 
Härma: WHO on küll pisut aeglane. See viirus ei ole mingi müstiline elusolend, mis ise levib. Viirus on nagu arvutiprogramm, tal on vaja peremeest, et seal levida. Ja inimene on see peremees. See levib inimeselt inimesele. Kui aerosoole, kui võtame koorilauljad näiteks. Kes kõva häälega tekitavad koos aerosoole, siis see tekitabki õhus levimise võimaluse. Kõik algab distantsist. Kui sul on piisav õhutatus, siis viirus sadeneb pindadele. Ta ei jää hõljuma. Kes toas on, paratamatult on haiguse saamise riskis. 
Härmalt küsitakse: WHO on tore organisatsioon, aga kogu kriisi kestel näidanud end mahajäänuna. Viitasite praegu WHO juhiste järgimistele. Praegu teame, et 239 teadlase uuring, et viirus levib õhu kaudu aerosoolina. 
Kiik: isikukaitsevahendite defitsiit lõi olukorra, kus pidime otsustama, kus neid kasutada. Oli ekspordipiiranguid, nõudlusoli suur. Riiklik varu polnud piisav, et toimimine tagada. Täna sellist olukorda ei ole. Haigekassa tagab tervishoiuasutustes kahe kuu varu. PCR testide varu tagab ka kiire testimise patsientidel. Loomulikult võib olla piirkondi või erialasid, kus tuleb üle minna kaugkontseptsioonidele. Neid otsuseid tuleb teha. Popoviga arutame augusti algul, kuidas spetsialiseerida haiglad. Siin omad plussid ja miinused, kunagi ei saa välistada, et muu terviseprobleemiga haiglasse pöördunu on covid-19 patsient.
Kiik: lootus on, et sügistalvine puhang ületada vähemalt sama edukalt kui seekord, aga lootus on, et ühiskonna elu vähem häirides.
Küsitakse koolihooaja kohta. Kiik: Haridusvaldkond on kindlasti HTM-i koordineerida. Esimene eelistus on, et õppetöö saaks toimuda tavapärasel kursil. Kui on piirkond, kus nakkuslevik on kõrge, tuleb taas lülituda ümber kaugõppele.
Terviseameti uue juhi konkursi kohta: Härma saab kindlasti ametiga hakkama, aga konkursiga tuleb edasi liikuda. Ootame kandidaate kuni 3. augustini. Ootused on, et teha on vaja laiapõhjalist koostööd. Juhtimiskogemus on oluline, valdkondlikud teadmised. Kahtlemata oleks oluline, et ameti juhil oleks kogemused olemas, aega ei ole ametit õppida, tuleb hakata kohe tööle. Kindlasti on oluline pingetaluvus. 
Kiik: meil on maailmas ammu üle 100 vaktsiinikandidaadi. Vaktsiini kättesaamisel kehtib solidaarsuspõhimõte, mitte nii, et jõukad ja suured riigid saavad enne vaktsiini kätte. Kas vaktsiinid tulevad aasta lõpus või uue aasta esimeses pooles, seda näitab aeg.
Kiik: Tõenäoliselt pole peale plaani A meil muid plaane vaja, aga valmis tuleb olla.
On oluline, et meditsiinivaldkonnas tuleks isikukaitsevahendite varude laiendamine. Arutame dr Popoviga haiglate isolatsiooni võimekuse tõstmise vajadust. Pikemas plaanis oleks hea, kui plaan B oleks Tallinna haigla. See ehitatakse selliseks, et oleks võimalik palateid laiendada erilisteks olukordadeks. 
Kiik: On tehtud mitmeid rahalisi otsuseid. Isikukaitsevahendite soetamine, summades ühtekokku üle 50 000 000 euro. Augustis tuleme täiendavate taotlustega valitsusse. Augustis otsustame testimiskorralduse edasi oktoobrist detsembrini. Praegu on septembri lõpuni paigas.
Kiik: teeme endiselt koostööd teiste riikidega, nagu teame, siis viirus ei tunne riigipiire. Kahjuks ei ole viirus täna igal pool kontrolli all. Selge aga see, et üle maailma võetakse seda täna väga tõsiselt. Valmisolek ja teadmised on kordades kasvanud, mis annab head eeldused, et teine laine suudetakse sama edukalt üle elada.
Sotsiaalminister Tanel Kiik võtab üle nüüd: igasuguste haiguste puhul valdav enamus sõltub meie enda käitumisest. Mistahes jõupingutusi riigi tasandil teha, kui inimesed ei võta seda tõsiselt, siis pole midagi teha. 1. veebruaril ütlesin, et tervishoiul on valmisolek koroonaviiruse ohjamiseks. Sain palju kriitikat. Reaalsus oli, et loomulikult oli see pisiavalt tugev. Eesti tervishoiul on endiselt valmisolek koroonaviiruse ohjamiseks.
Teine laine, millest räägitakse ja kardetakse. 100% ei saa öelda, et see tuleb. Väga tõenäoline, et ta tuleb. WHO ja ECDC kohaselt ei saa enne vaktsiini tulekut rääkida karjaimmuunsusest. Seetõttu peame arvestama haiguspuhangutega. 
Käitumise faktor on samuti osa viiruse levikust. Reisimisel välisriikidesse peab arvestama, et nakatumise risk on kõrge. Eestis tavainimesele, kes ei reisi, arvestades meie faktoreid hetkel Eesti inimese jaoks covid-19 risk on madal. Aga see ei pruugi nii jääda.
Infektsioonikontroll pole haiglates olnud nii tugev. Mitte ainult Eestis, aga ka teistes riikides.
20% nakatumistest toimub tervishoiuasutustes ametiga seotult. Peamine põhjus on, et nakkus tuvastatakse liiga hilja. 
Puhangud lihatööstuses: kui on palju müra, on iniemsed sunnitud minema üksteisele lähemale. Et rääkida kõvemini, teha tugavamat häält. Kõik, mis inimesi koondab, on nakkuse levikut soodustav. Ka puhangud laulukoorides.
Mis annab haigestumise tõusule Euroopas ja maailmas tausta: räägitakse puhangutest kaevandustest. Poola ja Tšehhi näiteks. Mis on kaevandustes? Lähikontaktid, liftid, ventilatsioon. See on oluline osa viiruse leviku teest. 
Viimase kahe nädalaga lisandus 9 uut juhtu. Harjumaa ja Ida-Virumaa on fooni andnud Eestis. Olulisim haigestumise taust tuli Saaremaa puhangutest. Need üheksa nakatunut on sarnase profiiliga nagu varasemalt - on välismaalt tulnud, aga neli inimest on ka teadmata nakatumise paigaga. Kui endiselt teadmata nakatumise paigaga, siis saame öelda et on kohapealne ulatuslik levik. Kui teame nakatumise allikaid, saame öelda, et on kohapealne piiratud levik. 
Härma: terviseametis jälgime kolme peamist indikaatorit, millelt haigestumise tõusu hakatakse ennustama. Esimene on testide arv, kus on võetud aluseks WHO testimise määra, mis on 1 test tuhande elaniku kohta nädalas. Viimastel nädalatel on 2,5-3 testi nädalas. Positiivsuse määr kui jääb alla 5%, on haigestumus madal. Ja kolmas on haigestumise kiirus. Kui see hakkab kasvama ja positiivsuse määr tõuseb üle 5% ja tehtud testide arv on madal, siis saame öelda, et levik tõuseb. Praeguse põhjal võib öelda, et pole põhjust kahtlustada varjatud levikut. Aga see ei pruugi nii jääda.
Haigestumus Eestis on praegu päris ilus, ütleb Härma. Meil on seljataha jäänud jaanipäev ja piirangute leevendamine. Haigestumise tõusu pole sellest olenemata nähtud, mis on lootustandev. See näitab, et inimesed on teadlikud, ütles Härma. 
Ja kohale on jõudnud ka Tanel Kiik.
Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma on asunud kaamera ette.
Tänaseid andmeid ei ole veel tulnud.
Eilse seisuga on Eestis kinnitatud haigusjuhte kokku 1994. Aktiivseid haigusjuhte 13. Haiglaravil kolm inimest ja surmasid 69.
Hakkamegi vaikselt pihta